Mõtle välja üks 3-sõnaline lause. Ütle oma lause sõbrale ühtlase jadana, justkui ühe sõnana. Kuula sõbra lauset. Kas sõnadeks liigendamata lauset on lihtne mõista?
Sõna rõhk
Kuidas saame teise inimese kõnet kuulates aru, millal üks sõna lõpeb ja järgmine algab? Kõnet aitab sõnadeks liigendada rõhk: rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine võimaldab sõnu eristada.
Eesti keeles on sõna pearõhk enamasti esimesel silbil.
Rõhulisele silbile järgnevad rõhuta silbid (väi-ke-sed, ras-ku-sed). Kui silpe on sõnas üle kolme, hakkavad rõhulised ja rõhuta silbid vahelduma (ta-hak-si-me, kau-ge-ma-le.)
Teistes keeltes võib rõhk asuda ka sõna viimasel silbil (nt prantsuse keeles) või muutuda sõnast sõnasse. Eesti keeles ongi erandiks võõrsõnad, mille pearõhk võib paikneda järgsilbil: eks-kur-si-oon, bü-roo.
Märgi sõna pearõhuline silp.
Välde
Pikki rõhulisi silpe saab eesti keeles hääldada kahte moodi: pikalt ja ülipikalt. Näiteks sõnades lau-lan ja lau-lu (mida?) on esimene silp kirjapildi järgi täpselt ühesugune, aga ometi kuuleme hääldades selget vahet: sõnas laulan hääldame esimest silpi lühemalt kui sõnas laulu.
Pikkade silpide kahtviisi hääldamine ongi aluseks eesti keele vältesüsteemile ehk kolme välte esinemisele. Isegi meie lähedases sugulaskeeles – soome keeles – on vältesüsteem tundmatu.
Sõna välte määramiseks tuleb uurida sõna pearõhulist silpi.
Kui pearõhuline silp on lühike, siis on sõna I vältes (hääldame lühidalt): ma-he, te-ma.
Kui pearõhuline silp on pikk, siis saab ainult hääldamise järgi vahet teha, kas tegemist on II või III vältega: kii-rus, kii-rus-ta.
Ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes: tee, telk, kraav.
Väldet ei määrata neis ühesilbilistes sõnades, mis on lauses tavaliselt rõhuta asendis, nt ma, sa, me, ju.
Jäta meelde järgmiste sõnade õige hääldus.
III v: päike, väike, äike, põhjus
II v: kahju, otsus, pilved, talved, räimed, taimed
Välte märkimine sõnastikes
ÕS-is märgib III väldet kriipsuke pearõhulise silbi täishääliku ees: k`uulus, k`orduma, j`ahtima, kak`ao, el`ekter.
Kui vältekriips on ümarsulgudes (`), siis see tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II vältes, nt (`)ammugi, p(`)eenelt, k(`)aunikesti.
Ka Sõnaveebist saab järele vaadata, mis vältes sõna on.
Küsimused ja ülesanded
1. Lohista lünka õige sõna.
Kõnet aitab sõnadeks liigendada . Eesti keeles on sõna pearõhk enamastisilbil. Pikki rõhulisi silpe saab hääldadamoel: pikalt ja. See on aluseks eesti : eesti keeles on sõnade hääldamisel võimalikväldet. Välte määramiseks tuleb vaadelda sõnasilpi. Kui see on lühike, siis on sõnavältes. Kui pearõhuline silp on pikk, siis saab ainultjärgi otsustada, kas sõna onvõi kolmandas vältes.
2. Loe tekstid läbi ja täida ülesanded.
a. Märgi regilaulus rõhulised silbid.
b. Vali lünka õige sõna.
Regilaulu igas värsis on tavaliseltsilpi. Värsis vahelduvadsilbid. Selles laulus võrreldakse noori mehi, võrdluse aluseks on see, et mõlemad on.
c. Märgi tekstis pearõhulised silbid. NB! Liitsõnas on üks pearõhk.
d. Kirjuta loetud tekstist välja vähemalt 5 lühikese ja 5 pika pearõhulise silbiga sõna.
Lühikese pearõhulise silbiga sõnad | Pika pearõhulise silbiga sõnad |
Eesti, |
- Kas tead mõnd ansamblit, kes kasutab oma loomingus regilaulu?
3. Rühmita laused.
- Kena inimene tuli tasakesi tagasi.
- Taevas lendab valgeid linde.
- Tule minuga kalale!
- Tallis hirnatas varsake.
- Porgand potsatas potist pliidile.
- Virgad kokad küpsetasid kuumas köögis.
- Sünge ilmega mees hiilis keldris.
- See seal teeb tööd.
- Tare taga tegi tragi tigu oma tegusid.
4. Loe tekst läbi ja täida ülesanded.
a. Määra sõnade pearõhuline silp. NB! Liitsõnas on üks pearõhk.
b. Määra sõnade välde.
Inimene, kes õpib tajuma kolmanda välte mõju, ei loobu enam sellest. Ta saab aru, et kolmas välde ei ole keelemeeste trikk, et teha rääkimine raskemaks, vaid abimees, väljendamaks tundeid ja mõtteid, tehes keele „elavaks“.
- Kuidas mõistad väidet, et kolmas välde teeb keele elavaks?
