Põlluloomad

  • Miks on põllul vähe püsielanikke?
  • Millised linnud pesitsevad põllul?

Püsivalt elab põllul vähe loomaliike

Põllumulda asustab palju meile juba tuttavaid loomi, kuid põllu peal elab loomi vähe. Sealne lage elupaik ja inimese tegevus ei sobi paljudele. Toit on põllul ühekülgne ja sedagi pole aasta läbi küllaldaselt. Taimeliikide vähesuse ja mürkkemikaalide kasutamise tõttu elavad põllul püsivalt vaid need putukad, kes toituvad mõnest kindlast kultuurtaimest, ja mõned röövputukad, näiteks jooksiklased. Rohkem putukaliike tegutseb sellistel põldudel, mida ei mürgitata ja mille sees või ümber on looduslikku taimestikku.

Jooksiklased on põllumehe jaoks kasulikud putukad, sest nad söövad nii saaki hävitavaid selgrootuid kui ka umbrohuseemneid
Kapsastel on palju kahjureid. Suur-kapsaliblika röövikud on selle kapsa lehed auklikuks söönud
  • Lage ala
  • Palju varjulisi kohti
  • Tuuletu
  • Tuuline
  • Temperatuur on ühtlane
  • Temperatuur kõigub palju
  • Vähe taimeliike
  • Palju taimeliike

Põllul käivad paljud loomaliigid toitu otsimas

Paljud loomad tulevad aga metsast põllule toitu otsima. Näiteks hiireviu käib seal sageli hiiri jahtimas, aga ta pesitseb metsas. Põllul püüab hiiri ja linde ka rebane. Aeg-ajalt võib põllult leida maitsvamat söögipoolist kui looduslikest elupaikadest: näiteks metskitsi meelitab põllule oras (teravilja noored taimed), metssigu kartul ja küps teravili. Künniaeg toob põllule kajakaid ja vareseid, kes otsivad vihmausse ja putukavastseid. Pärast vilja külvamist leiavad sealt toitu seemnetoidulised linnud.

Hiireviu koos püütud hiirega
Metssead viljapõllul
Metskitsed põllul orasega maiustamas
Traktor toob kündes nähtavale rohkesti vihmausse ja teisi mullas elavaid selgrootuid. See meelitab kohale naeru- ja kalakajakaid

Vilja valmimise ajal muutuvad põllud eriti ahvatlevaks toidulauaks. Kui vihmad, tuul või rahe vilja maha peksavad ning seda ära koristada ei saa, on paljudel loomadel tõeline söömapidu. Siis võib põllul näha suurte parvedena kaelushakke, kodutuvisid, sookurgi ja teisi linde. Kaerapõllule tuleb ka karu, tal seisab ees talveuinak ja enne seda on vaja rasvavarusid kasvatada. Kaer on väga toitev, ning kui keegi mesikäppa ei sega, istub ta kaerapõllul tundide viisi ja ajab endale kahe käpaga kaerapäid suhu.

Viljalõikuse ajal jääb põllule vigastatud või surnud loomakesi: hiiri, konni, sisalikke ja jänese- ning linnupoegi. Kõige julgemalt kasutavad seda toitumisvõimalust valge-toonekured, kes käivad sageli otse kombaini järel.

  • Künd
  • Külv
  • Vilja valmi­mine
  • Vilja­lõikus
  • Vihma­ussid ja putuka­vastsed
  • Seem­ned
  • Vili
  • Vigas­tatud ja surnud loomad

Põllutööd segavad pesitsemist

Põllul pesitsevad vähesed linnuliigid. Sealsed tingimused sobivad näiteks kiivitajale, põldlõokesele, rukkiräägule ja nurmkanale. Neist vaid nurmkana elab põllul aasta läbi, teised on rändlinnud. Kiivitaja ja põldlõoke jõuavad kohale niipea, kui kevadpäike põldudelt lume sulatab. Rukkirääk jõuab Eestisse alles maikuus.

Kiivitaja asub tavaliselt juba aprillis pesitsema sügisel küntud põllule, kus sageli on veel kevadtööd tegemata. Seetõttu võivad esimesed pesad traktoritele ette jääda ja hävida. Siis tuleb kiivitajatel kiiresti uus pesa rajada. Sama saatus tabab sageli ka teisi põllul pesitsevaid linnuliike. Nurmkanade pesi aga hävib põllutööde käigus harva, kuna nad teevad oma pesa enamasti põlluserva või põldudelt kokku veetud kivihunnikute lähedusse.

Kiivitaja pesa on õige lihtne maapinnal olev lohuke, kuhu ta muneb 3–4 muna. Pärast koorumist lahkuvad pojad otsekohe pesast
Kiivitaja on kauni küütleva mustavalgekirju sulestikuga lind, kelle pead ehib uhke kaardus suletutt
Põldlõoke elab mitmesugustel lagedatel aladel, nt soodes, rannaniitudel ja karjamaadel, kuid kõige rohkem kohtab teda ikka põldudel
Põldlõoke lõõritab tavaliselt lennu ajal
Rukkirääk näitab end harva, sageli tuntakse teda vaid hääle järgi
Rukkirääk on saanud nime iseäraliku krääksuva häälitsuse järgi
Nurmkana pesas võib olla isegi üle 20 muna. Kogu pesakond püsib koos järgmise kevadeni. Seepärast võib talvel põldudel näha suuri nurmkanasalku
  • Põld võib väga kiiresti võssa kasvada. Seetõttu ei leia lind enam pesa üles ja ta peab uue rajama.
  • Traktor võib pesast üle sõita. Seejärel lendab lind kohe lõunasse.
  • Traktor võib pesast üle sõita. Seejärel rajab lind sageli uue pesa.

Vähesed imetajad saavad põllul elada

Uruhiired elavad pikkades põllumulda kaevatud urgudes. Sinna koguvad nad ka talvevarusid. Vilja valmimise ajal on neil üsna mugav elu: toitu on palju ja kõrge vili varjab vaenlaste eest. Sügisene viljakoristus ja künd aga tühjendab nende toidulaua, keerab segi talveks soetatud viljavarud, lõhub pinnalähedased urud ja võib maksta elugi.

Halljänes elab põllul sama meelsasti kui niidul. Tal on suve jooksul mitu pesakonda poegi. Hilissuvel ja sügisel võivad põllul elavad noored jänesed kombaini ette jääda ja surma saada. Et loomad saaksid pageda, tuleb vilja koristades liikuda kombainiga põllu keskosast servade poole. Samamoodi tuleb tegutseda niidukiga heina niites.

Uruhiired saavad lagedatel aladel hakkama, sest nad veedavad suure osa elust põllumulda kaevatud urgudes
Halljänesele sobib põld elupaigaks hästi. Teda võib tegutsemas näha peamiselt hämarikus ja öösel
  • Põllutöömasinad ei ohusta kuidagi põllul elavaid imetajaid.
  • Põllutöömasinad võivad loomi vigastada või isegi tappa.
  • Põllutöömasinad võivad urgu kogutud viljavarud segi keerata.
  • Põllutöömasinad võivad lõhkuda nende urud.

Ma tean, et ...

Põllul on toit ühekülgne ja sedagi ei jätku aasta ringi, seetõttu elavad vähesed imetajad ja linnud seal püsivalt. Rohkem loomi võib kohata põllul söömas künni, külvi või vilja valmimise ajal. Põllutööd segavad lindude pesitsemist.