Kord õhtuhämaruses nägid Liisa ja Paul siili üle õuemuru sibamas. „Oi kui tore!” rõõmustas Liisa. „Lähme nüüd ruttu tuppa, otsime sealt piimapaki ja kausikese ja viime siilile piima.” „Aga mina olen lugenud, et siilile ei tohi piima anda. See on vananenud komme,” hakkas Paul vaidlema. „Siilile on õige viia hakkliha või muna või kassi- või koeratoitu ja puhast vett. Aga liiga palju ei tohi siili üldse toita. Muidu ta ei viitsi enam üldse aias tigusid otsida.”
- Kuidas saada lahti aia- ja põllukahjuritest?
- Kuidas võivad keemilised tõrjevahendid organisme kahjustada?
Bioloogiline tõrje
Kui viia suveõhtuti siiliperele aia lähedale toidupoolist või panna kevadeks tihasele üles mõned uued pesakastid, siis me mitte ainult ei hoolitse meeldivate loomade eest, vaid rakendame aia kaitsmise võtteid. Mäletame ju, et aias tegutsev siil hävitab tigusid ja rasvatihane kapsaliblikaid. Kui aias leidub palju lepatriinusid, aitab ka see kaasa lehetäide kahjude vähendamisele. Kasulikke olendeid aeda meelitades kindlustame, et aias ei leviks kahjurputukaid.
Kahjurite tõrjet, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse nende looduslike vaenlaste abiga, kutsutakse bioloogiliseks ehk biotõrjeks[sõnaseletus: Bioloogiline tõrje ehk biotõrje – kahjurite tõrje, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.].
Looduslike vaenlaste olemasolu ja ellujäämist aitab tagada sobiva elupaiga pakkumine, kus saavad elada, toituda ja paljuneda näiteks kasulikud putukad. Langenud lehtede või multšikihi mahajätmine on ussidele sobiv toiduallikas ja putukatele varjupaik, olles omakorda toiduallikaks sellistele kasulikele loomadele nagu konnad ja siilid. Kompostihunnikud ja puuvirnad võivad pakkuda peavarju selgrootutele ja väikeimetajatele. Pikk rohi ja veekogud toetavad kahepaikseid. Kui sügisel ei eemaldata surnud üheaastaseid taimi, saavad putukad talvel nende õõnsaid varsi talvitumiseks ära kasutada.
Keemiline tõrje
Tegelikus elus ainult bioloogilise tõrje võtetest enamasti ei piisa. Taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse ka keemilisi mürkaineid[sõnaseletus: Mürkained – ained, mis organismi sattudes põhjustavad mürgitust.]. Sellist tõrjet nimetatakse keemiliseks tõrjeks[sõnaseletus: Keemiline tõrje – kahjurite tõrje, kus taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse keemilisi mürkaineid.]. Keemiline tõrje on küll tõhusam, kuid peidab endas ohte, mida bioloogilisel tõrjel ei ole. Mürk võib kahjustada inimesi, kes sellega ettevaatamatult ümber käivad, või ka neid inimesi, kes hiljem mürgitatud taimi toiduks kasutavad. Mürk hävitab ka aiale kasulikke putukaid.
Kõige halvemate tagajärgedega on aeglaselt hajuvate mürkide toime. Kui näiteks tigu sööb aiataimi, millele on pritsitud kahjurite tõrjeks mürgiseid kemikaale, satub mürk teo organismi. Kui siil sööb tigusid, kelle kehas on mürke, jõuavad mürgid siili kehasse ja kahjustavad ohtlikult ka teda. Nii võib inimene kaudselt mürgitada olendeid, kelle kahjustamiseks polnud tal ei vajadust ega tahtmist.
Keemilise tõrje tegija vajab spetsiaalseid kaitsevahendeid.
Pean meeles
Bioloogiliseks ehk biotõrjeks nimetatakse kahjurite tõrjet, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.
Keemiliseks tõrjeks nimetatakse tõrjet, kus aiakahjureist vabanetakse keemiliste ainetega.
Küsimusi ja ülesandeid
- Too näiteid bioloogilise tõrje võimalustest aias ja põllul.
- Millised on keemilise tõrje eelised ja puudused?
- Kirjelda mürkkemikaalide liikumist elukoosluse toiduahelas.
- kapsaliblikas
- põllujooksik
- lepatriinu
- kiritigu
- lehetäi
- rasvatihane
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Otsi internetist putukaliike, keda õpikutekstis pole nimetatud, kuid keda samuti saaks kasutada aias ja põllul biotõrjeks.
- Leia internetist näiteid selle kohta, kuidas mürgised umbrohu- ja kahjuritõrjevahendid on kahjustanud loodust ja inimest.
