Hulkliikmed. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine

Tuleta meelde!

Kordaja

Muutuja

10b

7cd

-z

5c^2

-4xy

Teemat "Üksliige" saab korrata siin.

Avaldises z^9on astendajaks  ja astme aluseks 

Avaldises \left(-1\right)^4 on astendajaks  ja astme aluseks 

Avaldises \left(-8a\right)^5 on astendajaks  ja astme aluseks 

Teemat "Astendamine" saab korrata siin.

3ab\ ja\ 7ab

x\ ja\ x^2

uv\ ja\ vu

4xy\ ja\ 4x^2y

6ab\ ja\ 6b

-5m^2\ ja\ 5m^2

Teemat "Sarnased üksliikmed" saad korrata siin.

5a-a=

2u^3+10u^3=

-3uv^4+6uv^4=

xy+10xy=

Teemat "Üksliikmete koondamine" saad korrata siin.

2y+3x-3y+x=

2+4xy-3+6xy-xy=

8a^2-2a-a^2+5b-4b=

Teemat "Üksliikmete koondamine" saad korrata siin.

Hinda eesmärke enne õppimist

1) Tean, mida nimetatakse hulkliikmeks.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

2) Oskan hulkliikme liikmeid kirjutada korrastatud kujul.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

3) Oskan hulkliikmeid liita.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

4) Oskan hulkliikmeid lahutada.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

Kuidas sai alguse algebra

Matemaatika arengus on suur tähtsus Pärsia õpetlasel al-Horezmil. Tema teos pani aluse tänapäevasele algebrale, see sõna tähendab araabia keeles taasühinemist.

Al-Horezmi tugines oma teooriates, mida ta nimetas al-jabr (ar k, rekonstruktsioon), vanade India matemaatikute tööle. Al-Horezmi mõtted olid revolutsioonilised, kuna tegid võimalikuks tundmatu teguriga arvutamise.

Muhhammad ibn Musa al Horezmi, 780–850 on pärit Horezmi linnast, mis asub tänapäeval Usbekistanis ja kannab nime Hiiva

Algebra tegi matemaatikast teadusharu, kus õpetlased said mõtteid vahetada ilma arvutamata.

Üksliige ja hulkliige

Üksliikmeteks nimetatakse avaldist, mis on saadud arvkordaja korrutamisel ühe või mitme muutuja naturaalarvulise astendajaga astmega. Ka üksik arv on üksliige.

Üksliikmetest saame moodustada pikemaid ja keerulisemaid avaldisi, liites üksliikmed üheks summaks.

Saadud avaldisi nimetatakse hulkliikmeteks.

Näide 1

9, 15x, –x2y,  23a2b  on üksliikmed[mõiste: üksliige – avaldis, mis on saadud arvkordaja korrutamisel ühe või mitme muutuja naturaalarvulise astendajaga astmega; ka üksik arv on üksliige].

Näide 2

  • 2a – 1
  • 3x + y
  • x– 3+ 5
  • –2a+ 5ab b2 – 7+ 2b + 10

on hulkliikmed.

Hulkliige[mõiste: hulkliige – üksliikmete summa või vahe] on korrastatud siis, kui hulkliikme liikmed on kirjutatud astendajate summa kahanemise järjekorras.

Näide 3

  • x + 5 – 4x2 on korrastatud kujul
    –4x+ 5
  • b+ 3a– 2ab on korrastatud kujul
    3ab– 2ab

Märka, et muutujad kirjutame tähestikulises järjekorras.

  • a2+ 3ab– + 6 on korrastatud kujul, hulkliige 3ab2 + a2b + 6 – a aga ei ole.
  • 5m – n on korrastatud kujul, hulkliige
    + 5m aga ei ole.

2a - 3 a2 + 6

ab2 - 3 + b

0,5 a2 b - 1 + 4b3 + a

Märgi loetelus korrastatud hulkliikme[joonealune: Liikmed on kirjutatud astendajate summa kahanemise järjekorras.] järjekorranumber..

Hulkliikmete liitmine

Hulkliikmete liitmisel kirjutame mõlema hulkliikme liikmed üldisesse summasse nende märke muutmata. Kui on võimalik, siis koondame sarnased liikmed.

Näide 4

  • (2x + 7) + (3x + 3) = 2x + 7 + 3x + 3 = 5x + 10
  • 3a2 + 3 + (a – 5a2 – 1) = 3a2 + 3 + a – 5a2 – 1 = –2a2 + a + 2

Märka

Märgi puudumine hulkliikme esimesel liikmel tähendab plussmärki.

  • 3a + (1 – a)
  • (2a + 1) + (3a – 2)
  • (6a – 4) + 3
  • a + 4 + (–5 + 4a)

Hulkliikmete lahutamine

Hulkliikmete lahutamise korral asendame lahutamise vastandväärtuse liitmisega.

Hulkliikme vastandväärtus on kõigi tema liikmete vastandväärtuste summa.

Näide 5

  • –(3a) = –3a
  • –(–7x) = 7x
  • –(2a – 3b + 5) = –2a + 3b – 5
  • 3x – (x + 5y – 1) = 3xx – 5y + 1
  • (2x2 – 3x) – (6x + x2) = 2x2 – 3x – 6xx2

Märka

Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on plussmärk, siis võib sulud lihtsalt ära jätta.

Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on miinusmärk, siis võtame iga liikme vastandmärgiga ja jätame sulud ära.

  1. 3– (+ 5) =
    = 3ab5
  2. 5 – (2a – b) =
    = 52ab
  3. (2+ 5) – (2+ 1) =
    = 2a52b1 =
  4. (a + b) – (3– 2b) = 
    = ab3a2=
  • 8 – (a – 1)
  • 2a + (3a – 7)
  • 8 – (a + 1)
  • 2a + (3a + 7)
  • –8 – (a + 1)
  • 2a – (3a + 7)
  • –8 – (a – 1)
  • 2a – (3a – 7)

Hinda eesmärke õppimise ajal

1) Tean, mida nimetatakse hulkliikmeks.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

2) Oskan hulkliikme liikmeid kirjutada korrastatud kujul.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

3) Oskan hulkliikmeid liita.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

4) Oskan hulkliikmeid lahutada.

  • Ei oska üldse
  • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
  • Oskan, aga pean veel harjutama
  • Oskan väga hästi

Harjutan ja lahendan

A-st ja B-st 

      • 4 − 4a +
      • a − 2
      • a + ab − 2
      • −2 − a
      • ab + a − 2
      • a² − 4a + 4
      Vihje
      Korrastatud avaldises on liikmed järjestatud astmete ja tähestiku järjekorras – kõigepealt kõrgeima astmega liikmed, siis madalamad ning lõpuks arvuline liige.

      1) 10a + (5 – 4a)

      • 14a + 5
      • 15a − 4
      • 6a + 5

      2) (3+ 1) + (2 – 2a)

      • 5a + 3
      • a + 3
      • a – 3

      3) (4 – a) + (+ 3)

      • b + 7
      • 2a + b + 7
      • b + 1

      4) (4– 3b) + (2– 1) = 

      Vihje
      Ava sulud ja koonda sarnased liikmed.

      1) 10a – (a + 5)

      • 9a − 5
      • 9a + 5
      • 11a − 5

      2) 8 – (4 – 3a)

      • 4 − 3a
      • 4 + 3a
      • 12 + 3a

      3) (a + 5) – (2 – a)

      • 2a + 3
      • 2a − 3
      • 3

      4) (3a – 4) – (2a + 7) = 

      Vihje
      Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees!

      Väide a > 1 onsest

      • a võib olla ükskõik mis arv.
      • külje pikkus peab olema nullist suurem.
      1. Kui a = 5, siis
        • pikem külg on ,
        • lühem külg on ,
        • P.
      2. Kui a = 3, siis
        • pikem külg on ,
        • lühem külg on ,
        • P.
      3. Ümbermõõdu avaldis tundmatu a korral on
        P (korrastatud kujul).
      Vihje
      Külgede pikkuse arvutamiseks asenda muutuja a antud arvuga.

      Avaldises ära asenda muutujat arvuga, vaid liida hulkliikmed ja koonda sarnased liikmed.

      Meelespea endale:

      Õige on lihtsustus number

      1. 5a + (4a – 2b) + (ba) =
        = 8a + 3b
      2. 5a + (4a – 2b) + (ba) =
        = 8ab
      Vihje
      Ava sulud ja koonda sarnased liikmed.

      Meelespea endale:

      Avaldised on x3 – 4x + 1 ja x3 – 2x2 – 4x – 1.

      Avaldiste summa: 

      Avaldiste vahe: 

      Vihje
      Pane avaldised sulgudesse. Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees!

      Avaldised on x– 3+ 4 ja x+ 2x – 4.

      Avaldiste summa: 

      Avaldiste vahe: 

      1. = 1 korral on avaldiste summa väärtus .
      2. = 1 korral on avaldiste vahe väärtus .
      3. = –1 korral on avaldiste summa väärtus .
      4. = –1 korral on avaldiste vahe väärtus .
      Vihje
      Kui asendad x väärtusega –1, siis pane –1 alati sulgudesse ehk kui x = (–1), siis (–1)= 1

      Meelespea endale:

      1. (5– 4) – (6+ 8), kui = –1
        Lihtsustatud avaldis[joonealune: hulkliige, kus puuduvad sulud ja sarnased üksliikmed ehk avaldises on sulud avatud ning sarnased üksliikmed koondatud] on
        Avaldise väärtus on 
      2. (2+ 39) – (2+ 1) + (– 8), kui = 30
        Lihtsustatud avaldis on 
        Avaldise väärtus on 
      3. –(5– 1) + (3 + 3x) – 4, kui = 2
        Lihtsustatud avaldis on 
        Avaldise väärtus on 
      Vihje
      Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees!

      Meelespea endale:

      Kolmest järjestikusest arvust esimene on 5– 3.

      • Siis teine on  ja kolmas 
      • Nende kolme arvu summa avaldis on 
      • Kui = 1, siis summa väärtus on 
      • Kui = –1, siis summa väärtus on 
      • Kui summa väärtus on 24, siis
      • Kui summa väärtus on –81, siis
      Vihje
      Kui arv on x, siis talle järgnev arv on 1 võrra suurem ehk x+1 aga eelnev arv on ühe võrra väiksem ehk x–1.

      Teine arv kolme järjestikuse arvu reas on 2b – 1.

      • Esimene arv on siis  ja kolmas arv 
      • Nende kolme arvu summa avaldub kujul 
      • Kui = 1,5, siis summa väärtus on 
      • Kui = –2, siis summa väärtus on 
      • Kui summa väärtus on 15, siis
      • Kui summa väärtus on 0, siis
      Vihje
      Pane summa avaldise vastuseks ja lahenda saadud võrrand.

      Meelespea endale:

      P

      Selles ülesandes

      • P > 0
      • P on ükskõik milline arv
      • n saab olla negatiivne
      • n > 1,5
      • (5n + 1) + (5n + 1) > (2n – 3)
      Vihje
      Kolmnurga ümbermõõdu leidmiseks tuleb kõik küljed kokku liita. Kolmnurga külje pikkus peab olema nullist suurem.

      Meelespea endale:

      Vastus

      Liita tuleb hulkliige .

      Vihje
      Ühe liidetava leidmiseks tuleb summast lahutada teine liidetav.

      Meelespea endale:

      1. (3y) – 5(2− y)5x − 5
      2. (2– 3)(2– a)3– 2– 3
      3. (4– m)(3+ 2)2n2+ 2+ 2
      4. (3– 2t)3t(5– 3s) – 4t6s
      Vihje
      Pärast võrdusmärki on avaldis lihtsustatud ja muutujad tähestikulises järjekorras.

      Meelespea endale:

      1. Olgu esimene nurk x, siis
        • teine nurk on  ,
        • kolmas nurk on .
      2. Kolmnurga nurkade summa avaldub kujul
          = °

      Vastus

      Nurgad suuruse kasvavas järjekorras on
       °, °, °.

      Vihje
      Kahekordne – kaks korda suurem.
      Kolmekordne – kolm korda suurem.
      Kolmnurga nurkade summa on 180º.

      Meelespea endale:

      Reeglid ja valemid

      • Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on plussmärk, siis võib sulud lihtsalt ära jätta.
      • Kui hulkliige on sulgudes ja sulgude ees on miinusmärk, siis võtame iga liikme vastandmärgiga ja jätame sulud ära.

      a + (a + b) = aab = 2a + b

      a – (a + b) = aab = –b

      a – (a – b) = aabb

      Teadmiste kontroll

      5a

      3\ +\ x^2

      7b\ -\ 2

      4y^3

      2\cdot\left(a+3\right)

      b^2+3a^2+4

      4b^5+6b+3

      8ab^2-3a^3b^2+5b^2

      -x^2y+4xy-10

      \left(6a-2\right)+\left(2a+5\right)\ =

      \left(5v-2u+3\right)+\left(3u-4v-1\right)+\left(3u+2v\right)=

      \left(x^2+2x+4\right)+\left(7x^2+x-2\right)=

      \left(6a-2\right)-\left(3a+7\right)=

      -\left(10v-2u\right)-\left(3u+4v\right)-\left(u-2v\right)=

      \left(4x^2+5xy\right)-\left(-4xy-x^2\right)-\left(2x^2-xy\right)=

      Hinda eesmärke pärast õppimist

      1) Tean, mida nimetatakse hulkliikmeks.

      • Ei oska üldse
      • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
      • Oskan, aga pean veel harjutama
      • Oskan väga hästi

      2) Oskan hulkliikme liikmeid kirjutada korrastatud kujul.

      • Ei oska üldse
      • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
      • Oskan, aga pean veel harjutama
      • Oskan väga hästi

      3) Oskan hulkliikmeid liita.

      • Ei oska üldse
      • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
      • Oskan, aga pean veel harjutama
      • Oskan väga hästi

      4) Oskan hulkliikmeid lahutada.

      • Ei oska üldse
      • Natuke oskan, aga pean veel palju harjutama
      • Oskan, aga pean veel harjutama
      • Oskan väga hästi