Eesti rahvuspargid

  • Mis oli Eesti esimene rahvuspark?
  • Kus loodi Eestis esimene looduskaitseala?
  • Miks on rahvuspargid tähtsad?

Kui palju on Eestis kaitsealasid?

Eestis on 2019. a seisuga kuus rahvusparki, üle 170 looduskaitseala, üle 150 maastikukaitseala ning umbes 1100 kaitstavat looduse üksikobjekti. Aja jooksul luuakse loodus- ja maastikukaitsealasid juurde ja lisandub ka kaitstavaid üksikobjekte. Loodus- ja maastikukaitsealasid ning kaitstavaid üksikobjekte õppides uuri, millised neist paiknevad sinu elukohale või koolile kõige lähemal. Õpikus toome kõigi kohta vaid mõne näite. Soomaa rahvuspargist rääkisime juba soode peatükis, nüüd vaatame lähemalt ülejäänud rahvusparke.

Eesti väikseim kaitseala on Rohelise turu park Tallinna vanalinnas
Eestis on kuus rahvusparki. Neist kõige uuem on Alutaguse rahvuspark, mis loodi 2018. aastal
  • Harjumaa
  • Pärnumaa
  • Valgamaa
  • Viljandimaa
  • Võrumaa
  • Ida-Virumaa
  • Jõgevamaa
  • Lääne-Virumaa
  • Pärnumaa
  • Saaremaa
  • Harjumaa
  • Järvamaa
  • Põlvamaa
  • Valgamaa
  • Võrumaa

Eesti esimene rahvuspark on Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark rajati 1971. aastal. Tol ajal oli see ühtlasi ka esimene rahvuspark Nõukogude Liidus. Lahemaa loodus annab hea läbilõike Eesti huvitavast looduskeskkonnast – siin on väikeseid meresaari, liigendunud ja sopilist rannikut, suuri metsi, rabasid, loopealseid, rändrahne, järvi ja paeastangult jugadena alla langevaid jõgesid. Ent Lahemaal on säilinud ka hulganisti meie rahvuskultuuri ja ajaloomälestisi. Seal asub näiteks endine vaesepoolne Altja kaluriküla ja kunagine kaptenite küla Käsmu. Lahemaal saab imetleda ka kolme täies hiilguses taastatud baltisaksa parunite mõisakompleksi: Palmse, Vihula ja Sagadi. Neist viimases asub metsamuuseum ja looduskool.

Käsmu
Altja
Nõmmeveski juga Valgejõel Lahemaa rahvuspargis. Paljudes Lahemaa jõgedes langeb vesi paeastangult alla
  • Tegu on Eesti esimese rahvuspargiga.
  • Tegu on Eesti uusima rahvuspargiga.
  • Rahvuspargis näeb kuppelmaastikku.
  • Rahvuspargis näeb rannikumaastikku, metsi ja rabasid.
  • Rahvuspargile on iseloomulikud uhked mõisakompleksid.
  • Rahvuspargile on iseloomulikud ühepuupaadid ehk haabjad.

Vilsandi rahvuspargis asub Eesti esimene looduskaitseala

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa loodeosas. Sellesse rahvusparki kuuluvad Kihelkonna valla ümbruse lahed, poolsaared ja saared ning Vilsandi saar koos seda ümbritsevate väikesaartega. Vilsandist lääne pool paiknevad pisikesed Vaika saared võeti linnusaartena kaitse alla juba 1910. aastal. Tegemist on esimese looduskaitsealaga Balti riikides. Hiljem järk-järgult kaitseala laienes – esmalt Vilsandi saarele ning seejärel Saaremaa rannikule.

Vilsandi lääneosas paljandub paekivi. Ka Vaikad on taimestikuvaesed paesaared
Hallhülged on Eestis kaitse all
Rand-ogaputk

Kaitseala pindalast moodustab veidi alla poole meri. Peale selle, et Vilsandi rahvuspargi väikesaartel ja rannikul pesitseb rohkesti veelinde, on see tuntud ka kui üks suuremaid hallhüljeste poegimisalasid Eestis.

Saaremaa lääneosas on Eestis kõige pehmem kliima. Siin paljandub lubjakivi ja rohkesti on loopealseid, rannikul aga soolakaid rannikumadalikke. Selliste elutingimuste tõttu kasvab siin palju taimeliike, mis mujal Eestis puuduvad või on väga haruldased, näiteks rand-ogaputk.

Mõtle!

  • Miks on Saaremaa lääneosas Eesti kõige pehmem kliima?
  • Tegu on Eesti esimese rahvuspargiga.
  • Praeguse rahvuspargi piires asub Eesti esimene looduskaitseala.
  • Rahvuspargile on iseloomulikud rannikumaastikud, saared ja meri.
  • Rahvuspargile on iseloomulikud suured soo- ja metsaalad.
  • Peaaegu poole kaitsealast moodustab meri.

Matsalu rahvuspark on maailmas tuntuim Eesti rahvuspark

Matsalu laht on üks Euroopa tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku. Matsalu rahvusparki kuuluvad Matsalu laht, ligi 50 meresaart ja -laidu ning neid ümbritsev Väinameri. Madalaveelises lahes asub Eesti suurim roostikuala. Matsalus peatub kevaditi sadu tuhandeid veelinde – luiki, hanesid, laglesid, parte ja kurvitsalisi –, siit üle lendab neid aga miljoneid. Igal sügisel peatuvad Matsalus tuhanded sookured.

Kevaditi on Matsalu rannaniidud ja orasepõllud täis valgepõsk-laglesid
Suitsu jõgi ja kalameeste võrgukuurid Matsalus
  • Rahvuspark asub Lääne-Eesti rannikul.
  • Rahvuspark asub saartel.
  • Piirkond on tähtis peatuspaik rändlindudele.
  • Piirkond on tähtis rändepaik paigalindudele.
  • Rahvuspargis asub Eesti suurim raba.
  • Rahvuspargis asub Eesti suurim roostik.

Karula rahvuspark hõlmab Karula kõrgustiku kõige väärtuslikuma osa

Üldiselt asuvad Eesti rahvuspargid suhteliselt tasastel aladel, Karula rahvuspark Lõuna-Eestis aga paikneb väga vahelduva pinnamoega Karula kõrgustikul. Sealset maastikku iseloomustavad suur hulk künkaid, kühme ja kupleid ning nende vahele peitunud järved, sood, lombid, ojad, lohud ja tasandikud. Nii on Karula nagu jääaja lõpul tekkinud pinnavormide välimuuseum. Samas on see ka Lõuna-Eesti metsarikkaim ala: mets hõlmab üle 2/3 rahvuspargi pindalast.

Karula rahvuspargi maastikus on kõrvuti järved, künkad ja metsatukad

Suurim Karula järvedest on ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja peamiselt liivaste randadega Ähijärv. Karulas võib näha Lõuna-Eestile tüüpilist hajaküla ning vanapäraseid laastukatusega palkhooneid ja suitsusaunu.

  • Rahvuspark asub künklikul ja mitmekesisel maastikul.
  • Rahvuspark asub tasasel maastikul.
  • Suure osa rahvuspargist moodustab meri.
  • Suurt osa rahvuspargist katab mets.
  • Rahvuspargis võib näha vanu palkhooneid ja suitsusaunu.
  • Rahvuspargis võib näha vanu mõisakomplekse.

Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aastal

Alutaguse piirkonda Kirde-Eestis on ikka tuntud meie kõige soode- ja metsaderohkema piirkonnana. Siin elab ikka veel mitu imetaja- ja linnuliiki, kes on oma varasematelt elualadelt Eestis juba kadunud, näiteks lendorav, mudanepp ja rabapüü. Ka pruunkaru ja kaljukotkas tunnevad end siinses maastikus kodusemalt kui kusagil mujal Eestis.

Erinevalt varasematest rahvusparkidest koosneb Alutaguse rahvuspark õige mitmest lahustükist. Siia jäävad peale soode ja metsade veel ka Eesti pikim liivarand ja Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul, Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, järvede poolest rikas Kurtna ja Iisaku park.

Pruunkaru Alutaguse metsas
Mudanepp on Eestis kaitse all. Nagu nimigi ütleb, otsib ta oma toitu mudast
Alutaguse rahvuspargis asuv Selisoo päikesetõusu ajal
  • Selles rahvuspargis on palju soid ja kevaditi suured üleujutused –
  • Sealt lendab üle palju rändlinde, mistõttu see rahvuspark on populaarne linnuvaatlejate seas –
  • See Põhja-Eestis asuv rahvuspark on Eesti vanim –
  • See rahvuspark koosneb mitmest lahustükist –
  • See on Eestis ainus rahvuspark, mis paikneb künklikul maastikul –
  • See rahvuspark asub Saaremaal ja selle alla kuulub ka Eesti esimene looduskaitseala –
  • Tegu on Eesti esimese rahvuspargiga.
  • Tegu on Eesti uusima rahvuspargiga.
  • Rahvuspargile on iseloomulikud suured metsad ja sood.
  • Rahvuspargile on iseloomulikud rannikumaastikud ja saared.
  • Rahvuspark koosneb mitmest lahustükist.
  • Rahvuspark koosneb ühest suurest alast.

Lisa. Kaitsealad on jagatud vöönditeks

Kaitsealad on jagatud kolmeks vööndiks ja inimese tegevust piiratakse neis erineva rangusega. Loodusreservaat on inimtegevusest puutumata loodusega ala (nt põlismets, raba või meresaar). Tavaliselt on see ka väga haruldaste liikide elupaik. Reservaatides võivad inimesed viibida vaid eriloaga.

Sihtkaitsevöönd on selline osa kaitsealast, kus soovitakse säilitada või parandada sealse elukoosluse (nt metsa või niidu) seisundit. Vahel on keelatud ka sihtkaitsevööndites inimestel viibida (nt lindude pesitsusajal).

Piiranguvöönd on kõige leebemate piirangutega kaitseala osa. Siin kehtivad siiski mõningad keelud, näiteks ei ole lubatud teha lageraiet või kaevandada maavarasid.

Kumari laid kuulub Matsalu rahvuspargi Väinamere sihtkaitsevööndisse. Selleks et laid üleni kadakatesse ei kasvaks, tuleb seal lambaid karjatada ja aeg-ajalt kadakaid raiuda. Merelindude pesitsusajal ei tohi aga inimesed laiul ilma loata viibida

Ma tean, et …

Eestis on kuus rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Karula, Vilsandi, Matsalu ja Alutaguse. Esimene looduskaitseala Eestis on praegu Vilsandi rahvusparki kuuluv Vaika linnukaitseala. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaal. Matsalu rahvuspark on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti kaitseala.