- Mis on pärandkooslus?
- Miks on paljud niidud looduskaitse all?
- Millised taimed kasvavad niidul?
Niidud on pärandkooslused
Tuhandeid aastaid tagasi, kui meie esivanemad õppisid koduloomi kasvatama, laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade meisterdamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Loomad sõid rohttaimi, aga ka kasvama hakanud noorte puude võrseid. Koduloomade talviseks söödaks kuivatati esialgu peamiselt puude ja põõsaste okstest vihtu. Heina hakati niitma palju hiljem, umbes 1.–5. saj pKr. Enne seda ei osatud rauda sepistada ega vikateid valmistada. Selleks et vikatiga niita saaks, tuli niidul põletada mahakukkunud oksad, korjata kokku suuremad kivid ja juurida välja kännud.
Inimese tegevus niidul piirdus esialgu niitmise, heinaveo ja niidu pinnase korrashoiuga. Niidu taimestik kujunes ümbruskonnas kasvavatest liikidest välja pika aja jooksul. Varjulembesed metsataimed asendusid tasapisi rohkem valgust nõudvate niidutaimedega. Sellesse, millised taimed seal kasvama hakkasid, inimene ei puutunud. Niiviisi põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkooslused püsivad ainult mõõduka inimtegevuse korral. Kui inimene niidu eest hoolt ei kanna, hakkab seal kasvama võsa ja lõpuks mets.
- Raiunud puid
- Karjatanud loomi
- Niitnud heina
- Põletanud mahakukkunud oksi
- Korjanud kokku kive
- Juurinud kände
- Heina ära vedanud
Niitudel kasvab palju mitmesuguseid taimi
Tänapäeval on suuremate heinasaakide saamiseks üha rohkem hakatud rajama kultuurniite. Looduslikel niitudel ei tasu heina tegemine ja isegi loomade karjatamine enam hästi ära. Looduslikud niidud on aga kujunenud elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele, kellest suur osa ei saa enam mujal elada. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi.
Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid looduslikke niite hävimise eest kaitsta. Niitude kaitse pole mõeldav ilma nende kasutamiseta, s.o niitmise ja karjatamiseta.
- Niidud muudavad maastiku mitmekesisemaks.
- Paljudel sealsetel taime- ja loomaliikidel pole mujal elada.
- Seal leidub haruldasi taimi ja ravimtaimi.
- Seal loomade karjatamine on väga tulus.
- Sealt saab väga hea heinasaagi.
Looduskaitsealused niidud
Paljud looduslikud niidud, sealhulgas eriti puisniidud, on võetud looduskaitse alla. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühed suuremad ranna- ja luhaniidud, mis on tähtsad lindude pesitsuskohad ning rändlindude puhkealad. Varem peeti sealsetel niitudel piimaveiseid, aga nende pidamine ning kaugetel luhaheinamaadel heina tegemine pole enam tulus. Rannaniitudel võib karjatada ka selliseid loomi, kes ei vaja igapäevast lüpsmist, mistõttu hakati neil karjatama lihaveiseid. Õhema mullaga niidud on aga sobivamad lammaste jaoks. Üha populaarsemaks on muutunud hobuste pidamine. Looduslikele niitudele sobib hästi kodumaine hobusetõug – eesti hobune. Ta on vähenõudlik ja tugev ning kohanenud põhjamaiste oludega, mistõttu teda saab talvelgi väljas pidada.
- Arendada turismi
- Niita
- Lõigata katuste ehitamiseks pilliroogu
- Karjatada loomi
- Võtta niidud range kaitse alla ning keelata seal inimeste ja loomade liikumine
Maaomanikud saavad maastikuhoolduseks toetust
Kõiki niitusid ei saa looduskaitse alla võtta. Selleks et maaomanikel säiliks huvi ka nende looduslike niitude hooldamise vastu, mis kaitse all pole, maksab Eesti riik talupidajatele maahooldustoetust. Talupidajaid toetatakse ka looduslikele niitudele sobivate loomatõugude soetamisel. Sedalaadi toetust on aga mõtet maksta vaid siis, kui niite hooldatakse õigesti, sest niitude liigirikkus sõltub otseselt sellest, kuidas neid hooldatakse. Õige hooldus nõuab aga üksjagu tööd ja vaeva.
- Muidu ei tasu looduslike niitude säilitamine end maaomanikule ära.
- Toetusi makstakse tegelikult mitte ainult looduslike, aga ka kultuurniitude hooldamiseks.
Lisa. Vikat ja trimmer
Vikat ja trimmer mõjutavad niidu taimestikku erinevalt. Trimmer on elektri- või bensiinimootoriga masin, mille otsas pöörleb jõhvide või lõiketeraga ketas. Erinevalt vikatist ja niidukist ei lõika jõhvtrimmer taimi läbi, vaid peksab varre sodiks ja taim kaotab rohkesti mahla. Paljud taimeliigid kipuvad pärast trimmeriga niitmist närbuma, mistõttu niit muutub märksa liigivaesemaks. Suuremate niitude hooldamiseks kasutatakse tänapäeval niidukeid. Nende liikuvad terad lõikavad nagu vikat taimevarred läbi.
Niidetud hein tuleb koristada
Hein tuleb pärast niitmist kokku koguda ja ära viia. Kui see jääb niidule, kaovad kõdunevate hunnikute alt tüüpilised niidutaimed. Seal hakkavad kasvama näiteks naadid ja nõgesed, sest mulda satub palju toitaineid.
Vahel põletatakse tärkava võsa hävitamiseks kulu, kuid see on äärmuslik abinõu. Kulu põletamine on päästeameti eriloata keelatud. Põletamisega tuleb olla ettevaatlik, sest koos kuluga on maha põlenud ka palju maju ja metsi. Kulu põletamiseks sobib üsna lühike aeg aprillis, mil lumi on sulanud, kuid pinnas veel külmunud. Siis on suurem osa niiduloomastikust mullas varjul ning elab kiire pinnatule üle. Hiljem kulu põletades hävitab tuli peaaegu kogu niidu loomastiku ja kahjustab ka taimi.
Kuna niitude hooldamine on vaevarikas, tehakse seda sageli talgute korras. Sagedamini korraldatakse talguid looduskaitsealadel, kuid vahel lähevad vabatahtlikud ka talunikele appi.
- Siis saavad kasvama hakata suurekasvulised taimed
- Et niidu mulda ei satuks liigselt toitaineid
- Et niidul säiliks liigirikkus
- Et liigirikkus väheneks
Mõisted
- pärandkooslus – pikka aega mõõduka inimtegevuse mõjul püsinud kooslus (nt niit)
Ma tean, et …
Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse pärandkooslusteks. Paljud looduslikud niidud on looduskaitse all.
