Loodusteadlased uurivad loodusnähtusi. Loodus on väga mitmekesine, hõlmates nii elusolendeid kui ka eluta asju. Eri nähtuste valdkondi uurivad erinevad teadlased.
Eri loodusteaduste uurimisobjektidel on ka palju ühist. Nii elusolendid, eluta asjad kui ka inimeste tehtud asjad koosnevad ainetest. Ainete muundumist uurib keemia. Nähtuste veelgi üldisemaid seaduspärasusi uurib füüsika, näiteks kuidas Maa tõmbab ligi kõiki Maal olevaid kehi.
- Iga loodusteadlane uurib kindlat nähtuste valdkonda.
- Ükski teadlane ei saa hakkama füüsika ja keemiata.
- Kõikide loodusteaduste alus on füüsika.
Bioloogid uurivad kõige elava ehitust ja toimimist.
Geograafid uurivad Maal leiduvaid looduslikke ja ühiskondlikke süsteeme.
Geoloogid uurivad kivimeid ja Maa sisemust.
Meteoroloogid uurivad ilmastikunähtusi.
Astronoomid uurivad planeete ja tähti.
Keemikud uurivad ainete muundumist.
Füüsikud uurivad kehade ja ainetega toimuvate nähtuste üldisi seaduspärasusi. Füüsikateadmised on olulised kõigis teistes loodusteadustes uuritavate nähtuste mõistmiseks.
Kõikides loodusteadustes väljendatakse seoseid matemaatika keeles.
Kuidas uurivad loodusteadlased nähtusi
Loodusteadlased uurivad nähtusi kindlal viisil, mida nimetatakse loodusteaduslikuks meetodiks.
Teadlased vaatlevad ja kirjeldavad nähtusi. Kui nähtust ei osata seletada olemasolevate teaduslike teadmiste põhjal, siis esitavad nad nähtuse põhjuste kohta küsimusi. Selliseid küsimusi nimetatakse probleemküsimusteks. Probleemküsimustele esitatakse oletatavaid vastuseid ehk hüpoteese. Hüpoteesid vajavad kontrollimist. Selleks tehakse katseid. Katsetulemused kas kinnitavad hüpoteesi või lükkavad selle ümber. Katsete põhjal luuakse teooria, mis peab olema teiste teooriatega kooskõlas.
Mingi nähtuse tõsisemal uurimisel rakendad sinagi loodusteaduslikku meetodit.
