Kunagi väga ammu elas mere ääres talumees Juhan. Ta müüs sisemaal elavatele talunikele katuse tegemiseks pilliroogu.
Talviti niitis Juhan pilliroogu rannaäärsest roostikust. Kevadel jäämineku aegu ta puhastas ja sorteeris pilliroo ning sidus selle kimpudesse. Kui suured kimbud teha? Peaasi, et kimbud oleksid ühesuurused. Ta haaras kimpu nii palju roogu, et ulatus kimbust kätega veel ümbert kinni võtma. Sellise rookimbu ümbermõõt oli üks süld.
Paljud vana aja pikkusühikud on seotud inimese kehaosade pikkusega. Näiteks küünar võrdub kaugusega küünarnukist keskmise sõrme otsani. See aga ei tähenda, et iga inimene kasutas mõõtmiseks oma pikkusest tulenevat küünart. Ka vanasti olid mõõtühikud kokkuleppelised. Sama nimega mõõtühikutel võis aga olla eri piirkondades erinev suurus. Näiteks 1 soome penikoorem oli 10 versta ehk 10 688 meetrit, 1 eesti (vene) penikoorem oli aga 7 versta ehk 7468 meetrit.
- Mis on mõõtmine?
- Milleks on vajalikud mõõtühikud?
Meetermõõdustik
Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mida loetakse ühikuks. Näiteks pliiatsi pikkuse mõõtmisel võrdleme pliiatsi pikkust pikkusühikuga 1 sentimeeter. Mõõtühikute valik on kokkuleppeline, kuid need peaksid olema üldkasutatavad, otstarbekad ja täpselt määratletavad.
Kaubavahetuse arenedes tekkis vajadus ühtsete mõõtühikute järele. Ühtse mõõtühikute süsteemi aluseks sai 18. sajandi lõpul Prantsuse teadlaste poolt pakutud mõõtühikute süsteem, mida hakati nimetama meetermõõdustikuks. Meetermõõdustiku põhiidee seisneb selles, et igal suurusel on üks ühik. Sellest suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümne või kümne astmetega. Meetermõõdustiku põhiühikuteks määrati pikkusühik üks meeter ja massiühik üks kilogramm. Hiljem lisati neile ka ajaühik üks sekund. Sõna meeter tuleneb kreeka sõnast metron, mis tähendab mõõtu.
Kuidas saadi pikkusühik 1 meeter
Meetri aluseks võeti Maa ümbermõõt üle pooluste. Otsustati, et üks meeter on üks kümnemiljondik osa põhjapooluse ja ekvaatori kaugusest piki Pariisi läbivat meridiaani. Meridiaani kaare mõõtmise alusel valmistati pikkusühiku etalon – erilise kujuga metall-latile tõmmati kaks kriipsu, mille vahekaugus loeti täpselt üheks meetriks. Selline etalon pole siiski eriti täpne, mistõttu meetri määratlust on aegade jooksul täpsustatud.
Tänapäeval on 1 meeter määratud valguse kiiruse kaudu. Valguse kiirus vaakumis (õhutühjas ruumis) on alati sama. 1983. aastal fikseeriti valguse kiiruseks vaakumis 299 792 458 . 1 meeter loeti võrdseks teepikkusega, mille valgus läbib vaakumis sekundi jooksul.
Kordsete ühikute moodustamine
Väga suurte või väga väikeste suuruste korral on sageli otstarbekas kasutada põhiühikust suuremaid või väiksemaid ühikuid.
Põhiühikust suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümnega, sajaga, tuhandega jne.
Kordsete ühikute nimetamiseks kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid.
Näited: kilomeeter ja millimeeter.
Ühe meetri korrutamisel tuhandega saame 1000 m.
Seda pikkust nimetatakse
üheks kilomeetriks ja tähistatakse 1 km.
Pikemalt kirjutades:
1 kilomeeter = 1000 meetrit
Lühemalt kirjutades
kasutatakse eesliite tähist:
1 km = 1000 m
Ühe meetri jagamisel tuhandega saame tuhandik meetrit ehk 0,001 m, selle nimetuseks on üks millimeeter, tähistatakse 1 mm.
Pikemalt kirjutades
1 millimeeter = 0,001 meetrit,
lühemalt 1 mm = 0,001 m.
Pikkusühiku meeter korral enamkasutatavad eesliited ja nende kordsus on toodud tabelis.
Eesliide |
| ||
Nimetus | Tähis | Kordsus | |
mega- | M | 1 000 000 | 1 Mm = 1 000 000 m |
kilo- | k | 1 000 | 1 km = 1 000 m |
– | – | 1 | 1 m |
detsi- | d | 0,1 | 1 dm = 0,1 m |
senti- | c | 0,01 | 1 cm = 0,01 m |
milli- | m | 0,001 | 1 mm = 0,001 m |
Pean meeles
- Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine mõõtühikuga.
- Mõõtühikud on kokkuleppelised.
- Kordsed ühikud on moodustatud põhiühikust selle korrutamisel või jagamisel kümnega, sajaga, tuhandega jne.
- Kordsetel ühikutel on kindlad eesliited ja tähised.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas Juhan lahendas pilliroo kimbu mõõtmise probleemi?
- Selgita oma sõnadega, mida tähendab, et mõõtühikute valik on kokkuleppeline, kuid need peaksid olema üldkasutatavad, otstarbekad ja täpselt määratletavad.
- Arvuta välja, kui suur on Maa ümbermõõt üle pooluste. Vajalikud andmed on tekstis olemas.
- Kuidas moodustatakse meetermõõdustikus kordseid mõõtühikuid?
- Ütle sõnadega: 1 mm; 1 Mm; 1 ms; 1 kg; 1 mg; 1 Mg.
(Näide: 1 km sõnadega üks kilomeeter.)
Suurus | Põhiühik | Tähis |
Pikkus | ||
Mass | ||
Aeg |
1 m = dm 6 m = dm 0,6 m = dm 0,06 m = dm | 1 m = cm 12 m = cm 1,2 m = cm 0,12 m = cm |
1 m = mm 3 m = mm 0,3 m = mm 0,03 m = mm | |
