See peatükk on uus retk aine sisemusse. Eelmises peatükis tutvusid aineosakestega – aatomite ja molekulidega. Nüüd tutvud sa tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete siseehitusega. Siseehitus aineosakeste tasemel määrab ainete omadused.
Üks ja sama aine võib olla nii tahkena, vedelana kui ka gaasilisena. Millises olekus aine parasjagu on, sõltub peaasjalikult temperatuurist. Näiteks vesi esineb põhiliselt tahke aine, jääna, kui temperatuur on alla 0 °C. Temperatuuride vahemikus 0–100 °C on enamus veest vedelas olekus. Sajast kraadist kõrgemal temperatuuril esineb vesi aga gaasina. Lisaks vee tahkele ja vedelale olekule erinevatel temperatuuridel, on õhus alati väike kogus veeauru, sõltumata sellest, kas temperatuur on alla 0 °C või üle selle.
Sa oled õppinud kehade liikumist. Ka aineosakesed liiguvad. Need liiguvad korrapäratult, erinevates suundades ning nende liikumise eripäraks on liikumise lakkamatus – aineosakesed ei püsi kunagi täiesti paigal. Aineosakeste liikumisest sõltub keha temperatuur: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on keha. Kuigi me aineosakeste liikumist ei näe, on see katsete abil kindlaks tehtud.
Ainete omadused sõltuvad aine sisemisest ehitusest, aineosakeste sidemete tugevusest, nende liikumisest ja asukoha kindlusest. Kõike seda sa selles peatükis õpidki.
