Kas õhupalli saab täita puhumata või pumpamata? Jah! Selleks võib kasutada ainete keemilist reaktsiooni. Pane pudelisse mitu supilusikatäit söögisoodat ja kalla peale äädikat. Tõmba pudelisuule tühi õhupall. Õhupall hakkab iseenesest täituma. Pudelit vaadates näed, et selles olevad ained kihisevad ja vahutavad.
- Mis on keemiline reaktsioon?
- Millised on keemilise reaktsiooni tunnused?
Keemilise reaktsiooni mõiste
Miks õhupall täitus? Algselt oli pudelis söögisooda ja äädikas. Ülejäänud osa pudelist täitis lihtsalt õhk. Õhupalli täitumine näitab, et pudelisse lisandub gaasilist ainet, mida seal algselt polnud. Gaasi eraldumist näitab ka pudelis olevate ainete vahutamine. Gaasiline aine on süsihappegaas. See tekib söögisooda ja äädika keemilisel reaktsioonil.
Lisaks süsihappegaasile tekib söögisooda ja äädika reaktsioonil vesi ja teatud sool, mida toiduainetööstuses tähistatakse numbriga E262. Selle soolaga maitsestatakse sageli kartulikrõpse.
Keemiline reaktsioon on aine või ainete muundumine teiseks aineks või teisteks aineteks.
Keemiline reaktsioon on näiteks raua roostetamine õhuhapniku toimel. Keemiline reaktsioon ei ole jää sulamine, sest sulamisel muutub ainult aine olek, kuid tegemist on ikka sama ainega (veega).
Keemilise reaktsiooni tunnused
Kuidas saada aru, et ained reageerivad? Keemilisel reaktsioonil tekivad uued ained. Uutel ainetel on sageli lähteainetega võrreldes teistsugused omadused – värvus, lõhn, läbipaistvus, olek jms. Uute omadustega ainete tekkimine näitab keemilise reaktsiooni toimumist.
Katse 1. Võtame vasksulfaadi lahuse ning paneme selle sisse raudnaela. Mõne aja pärast näeme, et raudnael kattub pruuni kihiga. Vasksulfaadi lahus on sinine. Raudnael oli hall. Lahusesse tekkis uus aine, kui sinna asetati raudnael. Raudnaela pinnale tekkis uus pruun aine (vask), kuna raud ja vasksulfaadi lahus reageerisid.
Keemilise reaktsiooniga võib kaasneda ka muid nähtusi, nagu valguse ja soojuse eraldumine või neeldumine.
Katse 2. Vaatleme küünla põlemist. Me näeme, et küünlaleek annab meile valgust. Asetades käe leegi lähedale, tunneme soojust. Mõnikord võime tunda ka küünla põlemisel lõhna. Kui viia klaasplaat korraks küünlaleeki, tekib klaasile tahma laik. Need tunnused näitavad, et küünla põlemisel toimub keemiline reaktsioon.
Ainete omaduste muutumine ning soojuse ja valguse eraldamine ei tähenda siiski alati ainete keemilist reaktsiooni. Keeva vee mullitamine näitab gaasi eraldumist, aga tegemist on sama aine, vee oleku muutusega. Hõõglamp kiirgab soojust ja valgust, kuid keemilist reaktsiooni ei toimu – valgust ja soojust kiirgab elektrivooluga tuliseks aetud metallniit. Keemilise reaktsiooni toimumises saame kindlad olla, kui selgitame välja, mis ainetega on nähtuse puhul tegemist ning kas nähtuse käigus toimub ainete muundumine.
Tabelis on ära toodud tüüpilisi nähtusi, mis võivad kaasneda keemiliste reaktsioonidega. Paremas tulbas on näide keemilisest reaktsioonist, millega antud nähtus kaasneb.
Reaktsiooni tunnus | Näide |
Valguse ja soojuse eraldumine | Küünla põlemine |
Värvuse muutumine | Raua roostetamine |
Lõhna tekkimine | Muna roiskumine |
Tekkinud aine on muus olekus kui lähteained. Näiteks: | |
| Kriidi reageerimine äädikaga |
| Vee tekkimine gaaside vesiniku ja hapniku ühinemisel |
| Katlakivi eemaldamine äädikaga |
Pean meeles
- Keemiline reaktsioon on ühe aine (ainete) muundumine teiseks aineks (aineteks).
Küsimusi ja ülesandeid
- Võrdle söögisooda ja äädika reaktsiooni ning vee keemist. Mis on nende juures sarnast? Mis on erinev? Miks vee keemine on füüsikaline nähtus, aga söögisooda ja äädika reaktsioon keemiline nähtus?
- Mis näitab, et raud reageerib vasksulfaadiga?
- Millised tunnused näitavad, et küünla põlemisel toimub keemiline reaktsioon?
- Küünal põleb.
- Hõõglamp põleb.
- Raudnael roostetab.
- Pärmitaigen kerkib.
- Vesi keeb.
- Munavalge kalgendub kuumutamisel (keetmisel ja praadimisel).
- Suhkru lisamine muudab vee magusaks.
- Vasetatud kujud muutuvad roheliseks.
- Mahl käärib.
- Pakasega tekib okstele härmatis.
Põhjendused või märkmed kirjuta siia:
