Anu on Pääsküla rabas rattaga sõites mitmes kohas märganud noorte mändide ja kaskede vahel vanade mändide põlenud tüvesid. Üks kord küsis ta isalt, mis rabas juhtus.
„Pääsküla rabas oli aastate eest suur tulekahju,“ rääkis isa. „Pea kogu taimestik hävis väga suurel alal. Ma arvan, et põlengu tagajärgi on näha isegi kosmosest, satelliidipiltidelt.“
- Kuidas Anu rabapõlengu tagajärgi satelliidipiltidelt vaatles?
- Kuidas töötavad seiresatelliidid ja milliseid andmeid need koguvad?
Pääsküla raba põleng
Maastiku muutumist ajas saab hõlpsasti vaadelda satelliidipiltidelt. Huvipakkuvaid pilte saab otsida veebirakendusega LandsatLook Viewer (http://landsatlook.usgs.gov/).
Kõigepealt otsis Anu isaga Pääsküla raba põlengu kohta internetist infot. Selgus, et rabas toimus kaks põlengut, 2002. aasta mais ja juunis.
Et võrrelda maastikku enne ja pärast põlengut, otsiti satelliidipilte aastatest 2001–2002. Kuna pilvise ilmaga tehtud piltidelt pole maastikku näha, määrati otsingus maksimaalseks pilvkatteks 10%.
Esimene pilt kujutab Pääsküla raba põlengule eelneval suvel. Anu ja isa tundsid ära mitmeid objekte rabas ja selle ümbruskonnas. Selle juures aitab võimalus muuta rakenduses satelliidipilt läbipaistvaks, et vaadata sama koha kaarti.
Järgmistel piltidel on sama piirkond mais ja juunis toimunud põlengute järel. Selgelt on nähtavad tumerohelisele metsaalale ilmunud tumedad plekid. Nendes piirkondades ongi mets põlenud. Veebirakenduses on ka pindala mõõtmise tööriist. Anu mõõtis põlenud ala pindala. Kokku põles mets umbes 130 hektaril.
Satelliidid ja satelliidipildid
Maa seiramiseks ehk jälgimiseks kosmosest on satelliite kasutatud alates 1960ndatest aastatest. Seiresatelliidid tiirlevad maapinnast 700–800 km kõrgusel ja teevad ühe tiiru ümber Maa u 100 minutiga. Tavaliselt liiguvad need üle pooluste põhja–lõuna suunas. Ühe tiiru jooksul teevad satelliidid mõõtmisi mõnekümne kuni mõnesaja kilomeetri laiuselt maaribalt. Maa pöörlemise tõttu ületavad seiresatelliidid igal tiirul ümber Maa uusi alasid. Seetõttu kogunevad aja jooksul andmed kogu Maa pinnast.
Satelliitide andurid mõõdavad Maalt lähtuvat erinevat tüüpi kiirgust. Lisaks nähtavale sinisele, rohelisele ja punasele valgusele registreerivad need ka muid inimsilmale nähtamatuid kiirguse liike, nagu soojuskiirgus.
Kui ühendada Maalt peegelduva sinise, rohelise ja punase valguse andmed, saame piirkonnast pildi, nagu inimene seda kosmosest näeks (rabapõlengu pildid ülal). Kasutades ka muude kiirguse liikide andmeid, võib samast piirkonnast saada väga erinevaid satelliidipilte. Värvuste tähendus nendel piltidel on kokkuleppeline.
Satelliidipilte kasutatakse ökosüsteeme uurides väga paljudel eesmärkidel: linnastumise, taimkatte, pinnase tüübi ja niiskuse, veekogude jms uurimiseks. Vaadelda saab ka loodusõnnetuste (vulkaanipursked, metsatulekahjud, üleujutused) kulgu ja tagajärgi. Võrreldes eri aegadel samast piirkonnast tehtud satelliidipilte, saab tuvastada muutusi ökosüsteemides.
Küsimusi ja ülesandeid
Uuri Tallinna ümbruse temperatuuride pilti.
- Leia pildilt Ülemiste järv. Võrdle Ülemiste järve veetemperatuuri vee temperatuuriga meres.
- Mis tüüpi alad on maismaal kõige soojemad, jahedamad? Võrdle temperatuuri pilti ka taimkatte leviku pildiga.
