- Millise mõõteriistaga mõõdetakse pinget?
- Mida tuleb jälgida mõõtmisteks sobiva voltmeetri valimisel?
- Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga?
Voltmeeter
Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Teistest elektrimõõteriistadest eristamiseks on tema skaalale märgitud täht „V”.
Voltmeetri leppemärk elektriskeemides:
Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Selle skaalal on märk „–”. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga, mille skaalal on märk „~”.
Enne mõõtmist hinnatakse mõõdetava pinge väärtus, et valida sobiva mõõtepiirkonnaga mõõteriist. Lubatust suurema pinge mõõtmisel võib voltmeetri mähis läbi põleda. Voltmeetri skaala on jagatud jaotisteks. Sõltuvalt mõõteriistast on jaotise väärtus antud kas voltides, selle osades või pingeühiku kordsetena. Voltmeetril võib olla mitu mõõtepiirkonda ja ka mitu skaalat.
Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta.
Voltmeetri üks klemm on ühendatud lambipesa ühe klemmiga, voltmeetri teine klemm aga lambipesa teise klemmiga. Selle vooluringi elektriskeem:
Kogupinge mõõtmiseks mitme jadamisi ühendatud juhi otstel ühendatakse mõõteriist rööbiti nendest juhtidest koosneva jadaga:
Kui juhis on alalisvool, tuleb voltmeetri ühendamisel jälgida voolu suunda.
Voltmeetri klemm, millel on tähis +, ühendatakse juhtmega, mis lähtub vooluallika positiivselt pooluselt. Vahelduvpinge voltmeetri ühendamisel ei ole tähtis, kumb voltmeetri klemm kumma juhtmega ühendada.
1. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta?
 | Kui suur on selle voltmeetri mõõtepiirkond?
Kui suur on pinge, mida selle voltmeetriga mõõdetakse? |
Kasulik teada!
Voltmeetriga võib mõõta pinget vooluallika klemmidel ka siis, kui vooluallikaga ei ole ühendatud ühtegi teist elektritarvitit. Selliselt mõõtes on näiteks lapiku taskulambipatarei klemmidel pinge 4,5 V. Kui patareiga ühendada taskulambipirn ja mõõta siis pinget patarei klemmidel, on selle väärtuseks hoopis 3,5–3,7 V. Kumb tulemus on õige?
Õiged on mõlemad, kuid kummalgi juhul mõõdetakse erinevat füüsikalist suurust. Mõõtes pinget lambiga ühendamata patarei klemmidel, mõõdetakse tegelikult vooluallikat iseloomustavat elektromotoorjõudu ehk allikapinget. Lapikpatareil on see 4,5 V. Kui vooluallikaga on ühendatud mingi elektritarviti, on pinge vooluallika klemmidel alati väiksem vooluallika elektromotoorjõust.
Pean meeles
Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis.
Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise.
Pinge ühik on 1 volt, lühendatult 1 V.
Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 džaul.
Pinget mõõdetakse voltmeetriga.
Ülesanded
- Vooluring koosneb vooluallikast, lambist, lülitist, ampermeetrist ja voltmeetrist. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust lambis, voltmeetriga pinget lambi hõõgniidi otstel. Joonista vooluringi elektriskeem.
- Vooluring koosneb vooluallikast, kolmest rööbiti ühendatud lambist, lülitist ja voltmeetrist, millega mõõdetakse pinget lampide otstel. Joonista vooluringi elektriskeem.
Kasulik teada!
Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi
Avastamine on raske ja keeruline töö, millega võivad kaasneda juhuslikud õnnestumised ja ka ebaõnn. Loodusteadused ammutavad uusi fakte vaatlustest ja katsetest. Katsetest saab kinnitust ka sellele, kas teadlase töö on vilja kandnud, kas töö tulemused vastavad tegelikkusele.
Sajandite vältel on teaduses kujunenud kindlad võtted looduse tundmaõppimiseks. See võtete süsteem kannab teaduse meetodi nime.
Uurimistöö saab alguse probleemist, mille lahendamine on hetkel oluline. Probleem võib tekkida mingi nähtuse vaatlusest või vajadusest leida lahendus seni lahendamata ülesandele. Probleemi lahendamiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees, mis tugineb olemasolevatele teadmistele. Hüpoteesi kinnitamiseks või selle ümberlükkamiseks planeeritakse eksperiment, terve seeria katseid. Katsetulemused registreeritakse, töödeldakse ning tehakse esmased järeldused. Pärast seda püütakse eksperimendi järeldusi seletada juba mingi olemasoleva teadusliku teooria abil. Kui see õnnestub, on hüpotees leidnud kinnituse ning muutunud teaduslikuks tõeks. Kui hüpotees kinnitust ei leia, püstitatakse kas uus hüpotees või planeeritakse uus eksperiment.
Teaduse ajaloos on palju ka selliseid juhtumeid, kus katsetulemuste sobimatus teooriaga on näidanud olemasoleva teooria piiratust või selle paikapidamatust. Mingi katse tulemused võivad anda tõuke isegi uue teooria loomiseks, mis on eelnevast üldisem ning suudab paremini seletada looduses toimuvat.
Järgmises õppetükis tuleb juttu elektriõpetuse ühest tähtsamast seadusest – Ohmi seadusest vooluringi osa kohta. Tekst on koostatud nii, nagu osaleksime uurimistöös selle seaduse avastamisel. Koos avastame juba avastatut, kasutades selleks tänapäevaseid mõõteriistu ja seadmeid. Uurimisprotsess on oluliselt lihtsustatud ning erineb sellest, kuidas tegutses omal ajal Georg Simon Ohm. Tutvudes järgmise õppetükiga, saad uusi teadmisi ja omandad ettekujutuse ka teaduse meetodist.
