Lugemistehnikad

Harjutus 30

Arutage klassis, missugusel eesmärgil loetakseb järgmisi tekste.

Küpsise kräsupea

3 pakki kodumaiseid kakaoküpsiseid
​300 g paksemat haput moosi (nt kreegi-ploomimoos)
​5 dl hapukoort
​šokolaadikompvekke või -glasuuri kaunistuseks

Lao põhjaks kiht kakaoküpsised (3 x 4 või 4 x 4 küpsist). Määri peale moos. Murenda ülejäänud küpsised tükkideks ja sega kausis hapukoorega. Lase veidi seista, et hapukoor imenduks osaliselt küpsiste sisse. Seejärel kalla küpsise-hapukooresegu küpsisekihile. Lase külmkapis paar tundi või järgmise päevani maitsestuda. Kaunista šokolaadikommide või -glasuuriga.

(nami-nami.ee)

Buss nr 28 Veerenni – Väike-Õismäe

8:17 Veerenni
​8:19 Vineeri
​8:22 Tallinn-Väike
​8:23 Tondi
​8:25 Västriku
​8:28 Nõmme tee
​8:30 Linnu tee
​8:32 Siili
​8:34 Lepistiku
​8:37 Lehola
​8:39 Szolnok
​8:41 E. Vilde tee
​8:43 Autobussikoondis
​8:45 Nurmenuku
​8:47 Kullerkupu
​8:49 Rukkilille
​8:50 Meelespea
​8:51 Sinilille

Tartu

Tartu linn asub Suure Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja paljandub (Kalmistu paljandil) devoni liivakivi. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda.

(vikipeedia.org)

Lasse kukub järve

„Siin tuleb Bullerby uhke meisteruisutaja!” hüüdis ta jälle.
​Ja seda ta tõepoolest tegigi. Ta sõitis tagurpidi plartsatusega otse vette, sest ta oli sattunud liiga augu ääre peale. Me karjatasime. Ja Lasse ise karjus kõige hullemini. Olime koledasti ehmunud ja arvasime, et Lasse hakkab uppuma. Siis heitsime pikas reas kõhuli jääle ning haarasime üksteise jalgadest kinni. Bosse lamas jääaugule kõige lähemal ning me hoidsime ta jalgadest väga kõvasti kinni. Bosse tiris Lasse veest välja ning me jooksime nii kiiresti koju, kui jaksasime. Lasse peaaegu nuttis, aga päris nutt see siiski polnud.
​„Kujuta ette, kui sa oleksid tulnud koju uppunud peast!” ütles Bosse.
​„Uppunud peast ei tulda, tola,” nähvas Lasse pahuralt.

(Astrid Lindgren „Bullerby lapsed”, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman)
  • Mis eesmärgil võib veel eri tekste lugeda?
  1. Eri tekste lugedes kasutavad inimesed eri lugemistehnikaid. Peamised iga päev kasutatavad lugemistehnikad on ülelibisev lugemine ja süve­nenud lugemine.
  2. Ülelibisev ehk diagonaalis lugemine – inimene laseb silmadega üle teksti ja otsib vajalikku teavet või tahab saada ülevaadet sisust. Side lugeja ja teksti vahel on nõrk, kuna inimene loeb teksti vaid seni, kuni tema eesmärk on täidetud. Ülelibisevat lugemist kasutatakse näiteks bussi­plaanide, uudiste ja teatmeteoste puhul.
  3. Süvenenud lugemine – teksti loetakse sõnade, lausete ja lõikude kaupa. Loetav pakub lugejale huvi. Süvenenult loetakse näiteks ilukirjandust ja õppetekste.  Lugemistehnikad võivad lugemise ajal vahetuda. Kui loed uudiseid, siis lased silmadega üle pealkirjade ehk kasutad ülelibisevat lugemist. Aga kui leiad ennast huvitava pealkirja, siis artiklit loed juba süvenenult.
    ​Samuti toimid siis, kui hakkad lugema mingit pikemat teksti: algul ­tekstiga tutvudes kasutad ülelibisevat lugemist, kuid hiljem süvened põhjalikumalt.
  4. Otstarbekad lugemistehnikad on ka märkmete tegemine (nt oluliste sõnade allajoonimine või värviliseks tegemine); loetust peamõtte leidmine ja selle formuleerimine; oma sõnadega loetu kohta kokkuvõtte tegemine; eneseküsitlus; graafiline põhiideede kujutamine; valjusti, mõtestatult lugemine; rütmi tajumine.
  • Vaata harjutuse tekste. Arutlege klassis,
  • missuguseid lugemistehnikaid nende tekstide lugemisel kasutatakse;
  • millal kasutad ülelibisevat lugemist, millal süvenenud lugemist.
          • Autoralli MM-sari valib aegade parimat sõitjat, võistlustules ka Tänak
          • Nutitelefon on isiklikum, kui arvata oskame
          • Rasvumisepideemia piiramiseks tuleks vähendada suhkru tarbimist
          • Nägusale kurjategijale tehti pakkumine hakata modelliks
          • Red Bull kavatseb ise mootori ehitada
          • Prints Harry teisik hullutas uues tõsielusaates Ameerika tüdrukuid
          • Aasta ehitusprojekti tiitli pälvis Arvo Pärdi Keskus
          • Lihtne nipp, kuidas puhastada hõlpsasti kiivit
          • Intervjuu Jim Jarmuschiga: vampiirifilmid on mulle alati meeldinud
          • Muutuv Antarktika kuulutab pingviinide tõusu ja languse algust
          • Laulupeod okupatsiooniajal
          • Seitse sakslast jäi enne veerandfinaali haigeks

          Harjutus 31

          Tutvu tekstiga. Millest on seal juttu?
          ​Kes on loo autor? Mida sa temast tead?

          Tere! See olen mina, Indrek. Ma räägin teile loo, kuidas ma hakkasin raamatuid lugema. Ma olin siis seitsmeaastane. See juhtus nii.

          „Viitsid õue?” küsisin ma sõbralt. „Ei, ma ei saa – ma loen raamatut!” vastas Toomas.

          „Mis asja sa loed, õues on hea ilm!” nurusin mina. „Okei, ma tulen. Aga loen lehekülje lõpuni,” vastas Toomas. „Okei!” ütlesin ka mina ja panin toru ära.

          Viis minutit hiljem kohtusin Toomaga, kellel oli piraadiraamat käes. Toomas ütles tähtsalt: „Neli sammu paremale, kaks sammu vasakule, kolm sammu edasi.”

          Me kõndisime selle raamatu järgi, kuni jõudsime puu juurde, mille kõrval oli pulk maa sisse torgatud. Võtsime pulga välja ja kaevasime selles kohas, kus see oli seisnud.

          Leidsime karbikese, mille sees oli kümme krooni ja paar münti. Siis ma laenasin Toomalt raamatut ja hakkasin lugema. See oli nii huvitav!

          Järgmisel päeval helistas Toomas: „Õue viitsid?” – „Ei saa, loen raamatut!” vastasin mina. Sellest ajast peale loengi ma raamatuid, eriti piraatidest.

          (Indrek Filippov Tallinna 32. Keskkooli 4.b klassist,
          ​Hea Laps 6/2010)
          1. Kuidas suhtus autor loo alguses lugemisse? Kuidas loo lõpus? – 
          2. Miks loo autoril tekkis huvi lugemise vastu? – 
          3. Missugused raamatud loo autorile meeldivad? – 
          4. Kas tead mõnda raamatut piraatidest? Otsi internetist või kooliraamatukogust raamatuid piraatidest. Kas leidsid? Kirjelda pinginaabrile, kuidas infot otsisid. Võrrelge leitud infot omavahel. – 
          5. Loe Indreku kirja ja koosta selle põhjal kaks küsimust. Ole valmis kirja klassi ees kõva häälega lugema. Ole valmis klassikaaslaste küsimustele suuliselt vastama. – 

          Harjutus 32

          Vaata pealkirja ja ennusta, millest selles tekstis juttu tuleb.
          ​Mida tähendab sõna arvutisõltuvus sinu arvates?

          Mul on arvutisõltuvus – istun päevad läbi ainult arvutis

          Mure:
          ​Mul on arvutisõltuvus. Istun kogu päeva arvutis, umbes kella 3-st päeval kuni 3-ni öösel.
          ​Ma olen nii sõltuvuses, et ei lase isegi oma õde enam arvuti ligi.
          ​Nii, dr Noorman, Te oskate kindlasti vastata, mida peaksin tegema, et sõltuvusest lahti saaksin.
          ​Aitäh!

          Mr T, 16

          Dr Noorman:

          Kõikidel sõltuvustel on üks kindel seaduspärasus – mis tahes sõltuvuslikku tegevust ehk alateadvuse kiusatust saab mõistust appi võttes edasi lükata, kuid seda tegevust pärast alustamist katkestama mõistus enam sundida ei suuda. Joodiku saab koolitada vältima esimest pitsi, aga kui ta on selle kätte saanud, juhib tema edasist tegevust juba kiusatuse küüsis rahuldust tundev aju ja mõistuse häält see enam kuulda ei võta. Pead enne arvuti taha istumist veel kiusatusest sõltumatu teadvuse toel võtma vastu ajalise piirangu arvuti kasutamiseks. Võib arvata, et tahet jääb välise abita väheks. Aga varusta oma arvuti sõltuvuskontrolli tarkvaraga, mis lülitab interneti või kogu arvuti enne arvuti kasutamist määratud ajal lihtsalt välja. Uut kasutuspiirangut ei saa määrata enne kahe tunni möödumist.

          Selle ajaga jõuab mõistus taas kiusatuse üle kontrolli saavutada ja uue piirangu määrad ikka juba mõistlikkuse piires, näiteks kaheks tunniks.

          (Delfi , noortehaal.delfi .ee)
          1. Mis on arvutisõltuvus? – 
          2. Kuidas saab sõltuvuses olevat inimest aidata? – 
          3. Millal on abistamine juba võimatu? – 
          4. Mis aitaks arvutisõltuvuse vastu? – 
          5. Mis sa arvad, kellele selline tekst mõeldud on? Põhjenda. – 

          KORDAME!

          1. Missugust lugemistehnikat nimetatakse ülelibisevaks?
          2. Missugust lugemistehnikat nimetatakse süvenenud lugemiseks?
          3. Mille poolest erinevad ülelibisev lugemine ja süvenenud lugemine?