Liitsõna ja liitega sõna

Harjutus 37

Ühel  otsustas Martin minna   mängima. Koolilähedasel  ootasidki juba rõõmsatujulised  Jüri, Henri ja Margus.  naeratas Henrile ja Martinile ning peagi lõi Henri . Poiste  kasvas ja  jäi 3 : 1. Pärast pallimängu oli mõnus juua  ning süüa  valmistatud .

Tuleta meelde

Liitsõna koosneb mitmest sõnast. Igal sõnal on ka omaette tähendus, aga liitmisel tekkinud sõna on vähemal või rohkemal määral teistsuguse tähendusega.

Nt kohv + kruus = kohvikruus, kool + kott = koolikott, pink + naaber = pingi­naaber

Sõnade liitmisel jäävad alati kõik tähed alles ka siis, kui see on vastu kaashäälikuühendi õigekirja reeglile.

Nt vask + katel = vaskkatel, mets + siga = metssiga, pann + kook = pannkook

  • Tuleta meelde kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel!

Liitsõnade õigekiri

Kui liitsõna sõnade liitumise kohale jääb kolm ühesugust tähte, siis võib sinna panna sidekriipsu.

Nt plekk- katus, maa- ala

Sõna tähendust saab muuta ka liite abil. Liitel üksi ei ole tähendust.

Nt Eesti + lane = eestlane, laul + ja + nna = lauljanna,

asi + lik + lt = asjalikult, taht/ ma + mine = tahtmine,

usin + sti = usinasti

Kui liite lisamisel on sõna lõpus ja liite alguses erisugused kaashäälikud, kehtib kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel.

Nt pikk + lik = piklik , täpp + ne = pne , uss + jas = u sjas

Kui liite lisamisel on sõna lõpus ja liite alguses ühesugused kaashäälikud, jäävad kõik tähed alles.

Nt kesk + kond = keskkond , modern + ne = modernne

Harjutus 38

Näidis. magus nagu mesimesimagus jutt

peen nagu juus –  ,

valge nagu lumi –  ,

kerge nagu sulg –  ,

must nagu süsi –  ,

õrn nagu õhk –  ,

kollane nagu kuld –  ,

külm nagu jää –  ,

kuum nagu tuli –  ,

kiire nagu välk –  ,

sirge nagu joon –  ,

sinine nagu taevas –  ,

sile nagu peegel –  ,

ilus nagu pilt –  ,

raske nagu tina –  

  • Kirjuta lühilugu, milles kasutad võimalikult palju harjutuses moodustatud liit­sõnu.

Harjutus 39

Otsusta, kas tumedalt trükitud sõnad on liitega sõnad või liitsõnad.

Mäletan lugu, kuidas mul koos Sotriga õnnestus ära eksida. Võisin siis olla umbes kahe­teist- või kolmeteistaastane . Käisin koeraga tihti pikkadel jalutuskäikudel  Pirita jõe ­ääres ja vahel veelgi  kaugemal. Kord juhtus nii, et sattusime endalegi ootamatult  kuidagi liiga kaugele. Koduteed  mul enam meeles ei olnud. Esialgu  ei osanud ma selle üle kuigi­võrd muret tunda, pigem oli tore niiviisi rännata. Mingitmoodi sattusime botaanika­aeda , tegime seal üsna suure tiiru ja lonkisime rahulikult  teiselt poolt väravast välja. Väraval avastasin sildi, kus seisis: „Koertega sisenemine  keelatud!“ Nojah, aga ega meie ju ei sisenenudki, me tulime hoopis välja… Ja keegi ju midagi ütlema ka ei tulnud. Igatahes väsisid jalad pikast käimisest peagi ära ja näha oli, et ka Sotter oli omadega üsna läbi. Koer lõõtsutas kõvasti  ja samm oli jäänud aeglaseks.

(Ketlin Priilinn „Lugusid koertest“)
  • Kuidas võiks see lugu sinu arvates edasi minna?

Harjutus 40

Näidis. naine perenaine, naiselik

tuba – 

soo – 

sõna – 

kiri – 

karv – 

ime – 

tuli – 

laps – 

must – 

päev – 

uss – 

vesi – 

Harjutus 41

Osa liitsõnadest ja liitega sõnadest on trükitud tumedalt. Uuri, missugustest osadest need sõnad koosnevad.

Sel pühapäevahommikul rääkis ema oma eelseisvast esinemisest. Ta mängis juba keskkooli ajast peale ühes isetegevuslikus teatris. Praegu valmistati seal ette kirevat kava.

Ühe numbrina pidi ema lugema luuletust, kus väike tüdruk ütleb, et ta ei igatse terves maailmas muud nii väga kui punast vihmavarju.

„Ja tead, Mati,” jutustas ema isale, „huvitav on see, et ka mina tahtsin lapsena hirmsasti vihmavarju. Isegi ei tea õieti, miks. Värv polnud tähtis. Peaasi, et vihmavari. Ja kui ma selle kätte sain – ma olin umbes meie Mari vanune –, siis ei hoolinud ma sest suurt midagi.”

„Eks lapse soovidega ole sageli nii,” arvas isa.

„Ei-ei, Mati, ära tee suuri üldistusi. Vahel võivad olla soovid sellised, et…” Ema vaatas kõledale ja tühjale terrassile säärase pilguga, nagu näeks seal mõnda oma lapsepõlve suursoovi.

(Reet Made „Veli Oliver”)
  1. Millest unistasid sina, kui olid veel väike laps? Kas su soov täitus? Mida siis tundsid? Kirjuta sellest.

KORDAME!

  1. Mis on liitsõna? 
  2. Mille poolest erineb liitega sõna liitsõnast
  3. Missugused on kaashäälikuühendi õigekirja põhireegli erandid?