Kirjeldav tekst

Harjutus 45

Loe tekst läbi ja vasta selle järel olevatele küsimustele.

Nüüd aga tutvume täpsemalt härra Varhajotoga ja alustame sellest, et kirjeldame teda veidi. Härra Varhajoto oli väga väikest kasvu mees. Tal oli pikk musta värvi habe, mis ulatus juba põlvedeni, aga siiski ei olnud ta teinud katsetki seda ära ajada. Mees ei hooldanud oma habet, vaid laskis sel kasvada, nagu juhtus. Vuntsid olid tal muidugi ka, ja needki olid longus oma liigse pikkuse tõttu. Päris põlvedeni need veel ei ulatanud, aga nad olid seal ligidal küll. Juukseid härra Varhajotol ei olnud – ta oli nimelt kiilakas –, aga kui oleks olnud, siis küllap oleks ta ka need maani kasvatanud ega oleks neid patsi kummiga patsi sidunud, vaid oleks neil lasknud niisama vabalt lehvida. Härra Varhajoto paistis välja vana mehe moodi, aga tegelikult ta polnudki nii väga vana. Kui vana ta täpselt oli, seda ei teadnud keegi. Mõni pakkus talle vanuseks kolmkümmend, mõni nelikümmend, mõni viiskümmend ja oli isegi neid, kes arvasid, et see mees pidi küll saja-aastane olema. Härra Varhajoto oli suur kiitleja ja hoopleja, ja kui tema käest keegi juhtus küsima, kui vana ta on, vastas ta: „Mina olen juba elanud oma miljon aastat. Ja selle miljoni aastaga olen mina näinud oi-oi-oi kui palju! Te ei kujuta ettegi, kus ma kõik käinud olen ja mida ma näinud olen.”

Ükskõik, kuidas selle asjaga nüüd ka poleks, on tõsi see, et härra Varhajoto nägi välja niisama lõbus, ergas, aktiivne kui üks nelja-viieaastane poisike.

(Margret Rand „Härra Varhajoto suusatab”,
​Hea Laps 2/2011)
  1. Mida said teada härra Varhajoto kohta? – 
  2. Mida sa teada ei saanud? – 
  3. Kas selle kirjelduse järgi on lihtne härra Varhajotot joonistada? Miks sa nii arvad? – 

Tekste on väga mitmekesiseid, nendega kohtume iga päev igal pool.

Nii loeme ajalehtedest eri liiki tekste, näiteks uudiseid, arvamuslugusid, teateid, nalju. Koolis loeme õpikust ülesande tööjuhendit, ajalootunnis pikemat õpikuteksti, kuulutustahvlilt teateid jne. Õhtul loeme kodus ilu­kirjanduslikku raamatut, tänaval reklaame, silte, teateid jne.

Ka igaühel endal tuleb kirjutada palju tekste: tekstülesande vastuseid, tekstsõnumeid, seletuskirju, elektronkirju, luuletusi, kirjandeid.

Paljudes tekstides kasutame kirjeldust. Kirjeldada saab igasuguseid objekte: inimest, loodust, tegevuskohta, meeleolu jm. Hea kirjeldus loob lugeja silme ette pildi sellest, mida autor kirjeldas. Kirjeldust kasutatakse ilukirjanduses ja koolikirjandites, aga ka teatmeteostes, reisijuhtides ja teaduslikes artiklites.

Harjutus 46

KIRJELDAMISEL

  • kasutatakse rohkesti omadussõnu ja võrdlusi, mis aitavad kirjeldatavat kõige paremini iseloomustada;
  • leitakse üles kõige iseloomulikumad jooned kirjeldatava juures;
  • esitatakse kirjeldatava kohta võimalikult palju pisiasju.

Ilukirjanduslik kirjeldus võib edasi anda autori suhtumist kirjeldatavasse objekti või nähtusesse.

      • ladvaõun
      • vaha
      • blond
      • kiuslik
      • õiglane
      • siiras
      • pikk
      • nöör
      • isekas
      • päike
      • pikne
      • kuu
      • heatahtlik
      • tõre
      • vimmas
      • linnuke oksal
      • prillikivi
      • naerusuine
      • kompvek
      • kassipoeg

      Harjutus 47

      Loe läbi järgmised lühikesed kirjeldused.

      Arno pani krihvli kõrvale ja vaatas oma seltsilisele esimest korda otsa. Sellel oli rõugearmiline nägu ja nina paremale poole natuke viltu. Valkjaskollased juuksed olid hästi sassis. Seltsimees ei andnud aga palju aega ennast vaadelda. Ta läks kord-korralt rahutumaks, pöördus igasse külge nagu oherdi ja näitas, nagu oleks koolitöö temale hoopis kõrvaline asi, nagu ei oleks temal selleks praegu sugugi aega.

      Seal oli tugev, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühelt jalalt teisele ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises – rasvane lihakamakas. Keegi läks temast mööda ja astus talle jalale. Sööja ei pannud seda suuremat tähelegi, ümises aga korra: „Õige pimesikk!” ja sõi edasi.

      Üks teine jälle, punaste juuste ja naljakate nööpsaabastega, nähti oma uutmoodi sulepeaga üldist tähelepanu enesele tõmbavat. Ta käis uhkete sammudega ees, tema järel suur kari teisi, kes kõik nurusid: „Näita’nd, Kiir, näita!” Aga Kiir oli uhke poiss, ja ainult mõni üksik sai selle au osaliseks, et talle sulepead näidati.

      (Oskar Luts „Kevade”)
      • Missuguseid väljendeid autor tegelaste kirjeldamiseks kasutab? – 
      • Kuidas autor oma tegelastesse suhtub? Põhjenda oma vastust. – 

      Harjutus 48

      Loe tekst läbi ja vasta selle järel olevatele küsimustele.

      Üks kuulsamaid torne Tallinna linnamüüris oli Kiek in de Kök. See tähendab alamsaksa keeles „kiika kööki”. Nimelt oli torn üsna kõrge ja inimesed arvasid, et vahimehed said laiadest mantelkorstnatest kiigata läheduses olevate elumajade köökidesse ja suud vesistada, kui padades midagi head-paremat vaaritati.

      Kiek in de Kök oli omal ajal Läänemere maade võimsaim suurtükitorn. Esimesel korrusel hoiti püssirohtu, neljal järgneval asusid suurtükid. Torni seintes olid laskeavad, kust siis suurtükitorud välja sätiti ja vaenlasele tuld anti. Viimane ehk kuues korrus oli esialgu ilma katuseta. Sealt lasti nii käsirelvade kui ka igat sorti peente nimedega sõjamasinatega.

      Kõige kõvemini sai torn kannatada 1577. aastal, kui Vene tsaar Ivan Julm oma vägedega Tallinna piiras. Siis kõmmutati Kiek in de Köki seina nii suur auk, et kaks härga oleksid mahtunud sealt läbi minema. Kui keegi neid muidugi nii kõrgele oleks vinnanud.

      Sa võid üles otsida torni seina müüritud kuulid, need tähistavadki purustatud kohta, täpsemalt selle ülemist serva.

      Praegu on vanas suurtükitornis muuseum. Mis aga veel põnevam: otse torni kõrvalt pääseb maa-alustesse tunnelitesse ehk Ingeri ja Rootsi bastioni käikudesse.

      (Riina Kasser „Lenni ja Tallinn”)
      1. Mida said Kiek in de Köki kirjeldusest teada? – 
      2. Missugused kirjelduse osad on kindlad faktid? – 
      3. Missugused kirjelduse osad on kellegi arvamus? – 
      4. Kirjelda üht oma kodukoha tuntud ehitist. – 

      KORDAME!

      1. Missugustes tekstides kasutatakse kirjeldust?
      2. Missugune on kirjeldav tekst?