Mõisted

A

  • Antonüüm – vastandliku tähendusega sõna, vastandsõna
  • Arvamuslugu – jakirjandustekst, mis esitab kellegi arvamust, seisukohta

H

  • Häälik – suulise kõne väikseim üksus

K

  • Karikatuur – pilkepilt, millele on omane tegelaste, sündmuste või nähtuste veidi moonutatud kujutamine
  • Konspekt – õpiku­peatüki või tunni lühikokkuvõte

L

  • Luuletus – ilukirjanduslik tekst, mis jaguneb värssideks ehk ridadeks ja salmideks

M

  • Muinasjutt – tuntud rahvajutu liik, mille minevik ulatub kaugetesse aegadesse. Muinasjutu tegevus toimub tavaliselt imepärases maailmas, tegelased on sageli fantastilised olendid (haldjad, nõiad), loomad räägivad oma­vahel. Muinasjutud algavad sageli sõnadega Elas kord… ja lõpevad õnnelikult.
  • Muistend – rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sünd­must. Selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
  • Murre – piirkonna eripärane keelekuju

R

  • Rahvajutt – osa rahvaluulest ehk folkloorist
  • Referaat – mingi(te) teksti(de) lühike kokkuvõtmine.

T

  • Täht – hääliku tähistamise märk kirjas

U

  • Uudis – aja­kirjanduslik tekst, mis kirjutatakse tavaliselt mingist uuest, värskest sündmusest. Uudiseid võib kirjutada eri vald­kondadest: majan­dusest, kultuurist, spordist, haridusest, muusikast jne.

V

  • Valm – õpetliku sisuga väike jutt või luuletus, mille tegelasteks on tavaliselt loomad. Valmis on otsese tähenduse kõrval peidus teine, olulisem tähendus, mille pärast lugu jutustatakse. Enamasti on valmi alguses või lõpus õpetussõnad ehk moraal ka otseselt kirja pandud