Harjutus 117
Õppimise juures on väga oluline osata eristada olulist materjali ebaolulisest. Seda oskust läheb vaja nii jutustama õppimisel, referaadi koostamisel, tekstide kirjutamisel kui ka mujal.
Loe tekst läbi. Arutlege pinginaabriga, mis on kõige olulisem teave selles tekstis.
Kes leiutas konservid?
Praegusel ajal küll kodudes väga palju keediseid, kompotte ja marinaade ei valmistata, kuid enamjagu lastest teab, kui maitsvad on omatehtud moosiga pannkoogid. Ja kui sügavkülmkappe veel polnud leiutatud, siis oli konservide tegemine ainus võimalus suveandidest talvelgi rõõmu tunda. Liha säilitati vanasti ainult soolatult: igas taluaidas seisis suur tünn soolase sealihaga.
Kui aga tegu polnud paikse talurahvaga, vaid pidevas liikumises olevate inimestega – nagu seda on näiteks sõjaväelased – siis läks toidumure mõnikord vägagi tõsiseks. Prantsusmaa valitseja Napoleon, kellel olid suured vallutusplaanid, kuulutas 1800. aastal, et annab suure autasu sellele, kelle leiutis aitaks murda Prantsuse armee toitlustamisprobleeme. Eks neid suuri mõtlejaid olnud teisigi, kuid kõige asjalikuma leiutisega sai hakkama kondiiter Nicolas Francois Appert (loe: nikolaa fransuaa apeer), kes pärast aastatepikkust katsetamist sai aastal 1800 maailma esimeste konservide autoriks. Appert täitis liha ja teistegi toiduainetega klaaspurgid, mille tiheda sulgemise järel mähkis riidetükkidesse ning keetis läbi. Leidlik mees sai Napoleoni autasu ning võttis kohe oma leiutisele ka patendi.
Veidi hiljem mõtles teine prantslane, Pierre Durand (loe: pieer düraan), välja veelgi kavalama asja: tema loobus kergesti purunevatest klaaspurkidest ning hakkas konserve valmistama tinapurkides, mis olid lisaks vastupidavusele ka klaaspurkidest kergemad. Veidi hiljem tulid kasutusele ka teras- ja plekktoosid.
(Hea Laps 6/2010)Konspekt
Konspekt – õpikupeatüki või tunni lühikokkuvõte
Ka igapäevases tunnis tuleb osata tähelepanelikult kuulata ja õpetaja jutust kõige olulisemat tabada, sest mõnikord tuleb kuuldu põhjal koostada vihikusse konspekt. Konspekt on lühikokkuvõte kuuldust või loetust. See on õppimisel oluline abivahend, mis aitab õpitavat paremini meelde jätta. Pea meeles, et sõna-sõnalt ei ole vajalik ega võimalik koolis õpetaja juttu üles kirjutada – kirja peab saama ainult kõige olulisem.
Konspektist on kasu siis, kui see on ülevaatlik ja arusaadav.
- Proovige, kui hästi oskate konspekteerida. Õpetaja esitab teile rahulikult rääkides lühiülevaate ühest Eesti kirjanikust. Teie kuulate ja üritate kuulamise kõrvalt vihikusse kõige olulisema kirja saada. Seejärel võrdlevad pinginaabrid oma konspekte ja arutavad, missugused olid nende erinevused. Lõpuks arutage klassis üheskoos, mis oleks pidanud kindlasti teksti kirja saama.
Tuleta meelde
Konspekteerides on otstarbekas kasutada lühendeid. Lühendeid kasutatakse tavaliselt mõõtühikuid märkides, aga lühendatakse ka muid hästi tuntud sõnu.
- Mida märgivad lühendid m, cm, km, mm? Mida tähistavad sek, min, a? Kuidas lühendatakse sidesõna ehk? Kuidas saab lühendada näiteks?
Kuidas kirjutada head konspekti?
- Konspekti kirjutamisel jäta umbes veerand leheküljest tühjaks, et sinna saaks hiljem täiendusi ja märkmeid teha.
- Konspekteerimisel kasuta märke ja lühendeid, mis aitavad kirjutamise aega kokku hoida, nt ? – jäi segaseks, ! – huvitav info, NB! – oluline info.
- Konspekteerimise ajal püüa materjali süstematiseerida ja alaosadeks jaotada.
- Kui pead üles märkima loetelu, siis kirjuta iga nimetus eraldi reale.
- Olulise esiletoomiseks kasuta värvilisi markereid või tõmba joon alla – enamasti tehakse seda siis, kui konspekti üle loetakse.
- Kasuta üldlevinud lühendeid, kuid võid lühendeid ka ise moodustada. Lühendi loomisel pead arvestama sellega, et ka hiljem oma konspekti lugedes pead aru saama, mida mingi lühend tähendab.
NB! Konspektist on kasu siis, kui see on ülevaatlik ja arusaadav.
Harjutus 118
Loe tekst läbi ja täida ülesanded selle järel.
Linnud
Linde on Eestis registreeritud 329 liiki, kellest siin pesitseb 222 liiki (206 neist regulaarselt), läbi rändab või talvitub Eestis 38 liiki, ülejäänud on eksikülalised. Eesti ala jääb arktiliste rändlindude Ida-Atlandi rändeteele. Madala rannikumere, liigendatud ja lahtederohke rannajoone ning märgalade rohkuse tõttu peatub siin kevad- ja sügisrände ajal rohkesti veelinde. Liivi lahes ja Väinameres toitub siis miljoneid aule, tõmmu- ja mustvaeraid, rannaniitudel peatub sadu tuhandeid valgepõsk- ja mustlaglesid. Eesti saarterikkus loob erinevalt teistest Balti riikidest pesitsusvõimalusi paljudele merelindudele, sh hahale, rohukosklale, tõmmuvaerale ja räusale. Merelinnustikus on viimastel aastakümnetel toimunud suured muutused: plahvatuslikult on suurenenud kajakaliste ja kormoranide arvukus, kuid oluliselt on vähenenud partlaste ja kurvitsaliste haudepaaride arv.
Ka Eesti rabade ja metsade linnustik on rikkalik: siin pesitseb rohkesti sookurgi ja kurvitsalisi, kuid kanaliste – tedre ja metsise – arvukus on pidevalt vähenenud ning rabapüü on jõudnud väljasuremise piirile. Nii nagu teisteski Läänemere-äärsetes riikides, on Eesti merikotka ja kalakotka asurkond praegu elujõuline. Märkimisväärne on ka mõnedes naaberpiirkondades (Läti ja Lõuna-Soome) puuduva kaljukotka suhteliselt suur arvu kus. Eestis pesitseb mõne paarina ka üliharuldane suur-konnakotkas. Vähenemas on musta toonekure haudepaaride arv. Ligikaudu pool Eestis pesitsevaist linnuliikidest on metsalinnud, enamik neist kuulub värvuliste seltsi. Eesti arvukaimad linnuliigid on metsvint ja salu-lehelind.
Eesti pärandkultuurmaastikul pesitseb linnuliike, kes mitmetest naabermaadest on kadunud või muutunud seal haruldaseks. Luhaniitudel pesitseb kohati rohuneppe, palju on rukkirääke ning rannaniitudel pesitseb alpi rislasid.
(www.estonica.org)
- Mis tekstiliigiga on tegu? Kust võib niisuguse teksti leida? –
- Kas teksti lugeda oli kerge või raske? Põhjenda. –
- Kirjuta vihikusse lühidalt ja väga kokkuvõtlikult kõige olulisem info, mida tekstist said teada. –
KORDAME!
- Kuidas hõlbustab õppimist see, kui oskad eristada olulist infot ebaolulisest? Too näiteid.
- Selgita, mis on konspekt.
