Harjutus 123
Kes on selle loo tegelased? Mida nad selles loos teevad?
Ennelõunal käisime me Åkega ujumas. Kõigepealt võtsime välja isa vana hokikiivri ja täitsime selle veega. Siis kastsime ka ennast vette. Åke arvas, et ta võib pea ees ükskõik kuhu hüpata. Ma laitsin tal selle mõtte maha. Åke ei kuulanud mind. Ta ronis välja ja hüppas pea ees vette. Nüüd on tal pealuu sees mõra. Åke ütleb, et see on ju ainult hea. Siis saab ta kõik oma pealuu sisse kallata, mida ta kuuendas klassis järgmisel aastal õppida ei taha.
(Sören Olsson, Anders Jacobsson „Bert ja vennad”, rootsi keelest tõlkinud Anu Tarvis)Tuleta meelde
Eelmisel aastal õppisid, et igas lauses on tegusõna, mis tähistab tegevust või olekut. Seda tegusõna nimetatakse öeldiseks. Öeldis on tähtsaim lauseliige.
Ta piilus ühest seinapraost välja. Me mängisime Rauliga veesõda. Sten-Erik ja Maria hoidsid kumbki kahe käega oma nöörist kinni.
Tavaliselt on lauses ka alus, mis näitab, kes on lauses tegija.
Ema ja isa läksid majja. Sten-Erik otsustas asja uurima minna.
Vahel võib alus ka lausest puududa, kui tegusõna pöördelõpp viitab tegijale või tegija ei ole teada.
Hakkame mereröövliteks. – Pöördelõpp -me näitab, et tegijad oleme meie.
Pööningule ehitati mereröövlilaev. – Lausest ei selgu, kes on tegijad.
Harjutus 124
- –
- –
- –
- –
- –
- Arutage klassis, missugused elemendid peavad olema lauses, et kõik kuulajad-lugejad seda ühtviisi mõistaksid.
- torm
- pere
- pidu
- majandus
- ilm
- oda
- läheneb
- kosub
- hakkab
- kasvab
- jaheneb
- lendab
Harjutus 125
Kirjuta laused nii, et kasutad antud tegusõna öeldisena.
unistan, muigad, siristab, kirjutame, kasvate, mäletsevad, ujutakse
Harjutus 126
Missugune alus võiks olla järgmistes lausetes?
unistan, tukume, sööte, mängime, vaatad
Kirjuta neli lauset, milles alus küll puudub, kuid öeldise järgi saab määrata tegija.
1.
2.
3.
4.
Harjutus 128
Referaat – mingi(te) teksti(de) lühike kokkuvõtmine. See VAHENDAB teksti ega sisalda autori arvamust. Referaadil on peale sisuosa kindlasti ka tiitelleht ja kasutatud allikate nimekiri. Kui tegemist ei ole väga lühikese referaadiga, on põhilise materjali esitamise ees ka sissejuhatus ning materjali järel kokkuvõte ning sisukord.
Kirjuta tekstist välja neli lauset ning määra neis alus ja öeldis.
Okassea keha on kaetud pikkade okastega, mis näevad välja nagu nõelad. Need okkad ongi okassea relvad. Okkad on väga tugevad ja nende otsad on erakordselt teravad. Nad tungivad läbi iga looma naha, kes oma õnnetuseks okaste vastu satuvad.
Kui okassiga näeb vaenlast esimesena, sahistab ta okastega, et vaenlast hirmutada. Kui vaenlane ei lähe ära, liigub okassiga tagur pidi tema juurde ja surub okkad talle kehasse. Vaenlane jätab ta rahule.
Vaenlast tabanud okkad tulevad kergesti okassea seljast lahti. Kui nad aga vaenlase nahka kinni jäävad, on neid raske sealt välja saada. Harva ründavad vaenlased okassiga teist korda.
Ka sipelgasiilil ja siilil on okkad, kuid need on mõnevõrra lühemad kui okasseal. Erinevalt okasseast ei kasuta need loomad okkaid vaenlase ründamiseks. Kui keegi sipelgasiili või siili ohustab, tõmbab too end kaitseks väikseks okkaliseks keraks.
(„Kuidas loomad käituvad”, inglise keelest tõlkinud Anne Raiet)- Alus – , öeldis – .
- Alus – , öeldis – .
- Alus – , öeldis – .
- Alus – , öeldis – .
- Kuidas teised väiksemad loomad end vaenlaste eest kaitsevad? –
- Vali üks loom, kes ei ole meie oludes väga tuntud ega igapäevane, ning koosta tema kohta lühike referaat.
Kuidas koostada referaati?
- Esmalt tee tööd teksti(de)ga, millest hakkad kokkuvõtet tegema. Vaata, kas ja kui palju on seal sulle sobivat materjali, märgi see ära või jooni alla.
- Kui tekstis on võõraid sõnu, tee need endale selgeks enne referaadi tegemist. Abi saad näiteks ÕSist ja võõrsõnastikest ning e-keelenõust (kn.eki.ee).
- Koosta loetud materjali põhjal OMA tekst, s.t võta teksti peamine mõte oma sõnadega kokku.
KORDAME!
- Mis on alus, mis öeldis?
- Mis on pöördelõpp? Mida see ütleb tegija kohta?
- Mis on referaat?
