Harjutus 135
1. Milliseid aineid õpitakse 5. klassis?
2. Missugustel nädalapäevadel on matemaatikatund?
3. Kuhu sa tahaksid reisida?
Koondlause
Eelmise harjutuse vastuslausetes oli mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget. Sellist lauset nimetatakse koondlauseks. Koondlause on lihtlause eriliik. Loetelus eraldatakse sõnad üksteisest komadega.
Nt Täna on meil eesti keel, kunstiõpetus ja matemaatika.
Loetelus võib kasutada ka siduvat sõna. Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, (nii) kui ka ette tavaliselt koma ei panda. Kui loetelus on siduvad sõnad kuid, aga, ent, vaid, kuigi, siis nende ette pannakse koma.
Nt Eesti keele õpetaja on rõõmus ning rahulolev.
Matemaatikaõpetaja õpetas meile nii korrutamist kui ka jagamist.
Täna on õues pilves, kuid soe ilm.
Vahel kasutatakse koondlausetes ka teisi kirjavahemärke:
koolonit – kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, nt Mul on mitu lemmiklaulu: „Kohvile ei jää“, „Silmad vees“ ja „Uus algus“;
mõttekriipsu – kui loetelule järgneb sõna, mis eelneva loetelu kokku võtab, nt Ines, Tanel Padar ja HU – need on minu lemmikud;
sidekriipsu – kui liitsõnaloetelus on korduv osa ära jäetud, nt Kehalise kasvatuse tunnis mängisime nii võrk-, korv- kui ka jalgpalli.
Harjutus 136
Meie õpetaja on rõõmsameelne, kuid range. | Meie õpetaja on rõõmsameelne. Meie õpetaja on range. | |
Minu isa lemmikansamblid on Ruja, Rolling Stones ja Rosta Aknad. | Minu isa lemmikansambel on Ruja. Talle meeldib ka väga Rolling Stones. Isa lemmikansambel on veel Rosta Aknad. | |
Džomolungma ehk Mount Everest on maailma kõrgeim mägi. | Džomolungma on maailma kõrgeim mägi. Selle mäe teine nimi on Mount Everest. |
1. Kummas veerus olevad laused meeldivad sulle rohkem? Miks?
2. Miks kasutatakse koondlauseid?
Harjutus 137
- ______ mida?, mida? ja mida?.
- ______ kuhu? või kuhu?
- ______ kuidas?, kuidas? ning kuidas?.
- mis?, mis?, mis? – kokkuvõttev sõna ______.
- ______ kokkuvõttev sõna: mis?, mis?, mis?.
Harjutus 138
1. ______ mida?, mida? ja mida?.
2. ______ kuhu? või kuhu?.
3. ______ kuidas?, kuidas? ning kuidas?.
4. mis?, mis?, mis? – kokkuvõttev sõna ______.
5. ______ kokkuvõttev sõna: mis?, mis?, mis?.
Kõrgushüpe, kettaheide, odavise – need on minu lemmikspordialad.
Ma tahaksin näha püramiide, Eiffeli torni ja Suurt kanjonit.
Aias õitsesid juba paljud kevadlilled: lumikellukesed, krookused, märtsikellukesed.
Vabatahtlikud tegid tööd innukalt, pühendunult ning entusiasmiga.
Suvel sõidame Antslasse või Kuressaarde.
Harjutus 139
-juht, lemmik-, -pall, -maja, suve-, -täht, -koer, -komm, kooli-, -päev, -puu
Harjutus 140
Mallele ei meeldinud raamatut lugeda filmi vaadata.
Pille Mari käisid loomade varjupaigas.
Nad otsisid väikest koera- kassipoega.
Mardi koer on väike, kuri.
Rebane kanavaras on taluõues sage külaline.
Kas läheme täna kinno noortemajja?
Õpetaja ei lausunud musta valget.
Liis, Merike, Kati ja Annika – keegi ei saanud kontserdile tulla.
Kõik lapsed jooksid tunni lõpus õuele mängima.
Martin avas silmad ja ei uskunud oma silmi.
Tahtsin väga sõpra aidata, aga ta ei olnud sellega nõus ning lubas ise õpetajaga rääkida.
Lasin Karlil end pehmeks rääkida ning sõitsin koos temaga pärast tunde staadionile.
Kadri ei olnud tunniplaani muutusest midagi kuulnud.
Reisil nägime ilma mitmesugust nägu: rahet ja vihma, päikesepaistet ja paksu udu.
Pinal, koolikott ja vihikumapp – need koolitarbed ostis Annele vanaisa.
Ema triikis pesu kiiresti ära, ladus selle riiulitele ning hakkas seejärel ajakirja lugema.
Martinile meeldis kirju kassipoeg kõige rohkem.
Ostsime ehituspoest naelu, kruvisid ja tapeeti.
Kustutasime allikate juures oma suurt janu.
Õpetaja ootas pool tundi, aga ühtki õpilast tööd tegema ei tulnud.
Ma ei soovinud kohvi, teed ega kakaod.
Menüüs oli kolm erinevat magustoitu: koogid, jäätis ja kakaokreem.
Harjutus 141
Otsi tekstist näiteid liht-, liit- ja koondlause kohta.
Ookivi
Saare murrakus on oos hobune – nii et Ookivi tähendab Hobusekivi. Tee ääres metsaserval seisabki peata hobust meenutav kivimürakas. Muistendi järgi on Ookivi seotud hiidude Suure Tõllu ja Vanapaganaga. Kord kihutanud end hobuseks moondanud Vanapagan une pealt varastatud tüdrukuga põrgu poole naisele teenijat viima, kuid seda kuulnud Suur Tõll asus teda kohe jälitama. Jooksu pealt murdnud ta veel võlupihlakast mõned malgad kaasa. Varsti jõudnudki Tõll Vanapagan-hobuse järele ja löönud malgaga tollel pea otsast . Nõidus kadunud ja tüdruk saanud päästetud, ent kivistunud hobune konutab nüüdki veel sealsamas, turja peal Suure Tõllu löödud malgajäljed.
- Kas sinu kodukohas on mõne looma kujuline kivi, puu vm objekt? Kirjuta muistend, kuidas see loodusobjekt võis tekkida.
KORDAME!
- Missugune lause on koondlause?
- Missuguseid kirjavahemärke kasutatakse koondlauses? Too näiteid.
WIMBERGI WEERG
ÜKS VÕIMSAMAID SÕNU on küsimus „miks?“. Selle sõna peab igaüks ära õppima, et saaks teda vajaduse järgi kasutada. See sõna on nipp, mis teeb selgeks, mis on mis. Näiteks: „Korista tuba ära!“ – „Miks?“ – „Sest muidu kasvavad seened voodi alla.” Selge pilt, tuba on vaja ära koristada, keegi ei taha seeni voodi alla. Küsimus „miks?” toob lagedale seletused ja põhjused, näitab nende kaalukust, vildakust, tobedust või puudumist. Eriti tähtis on „miks?” täiskasvanuks saades. Miks ma pean sellele dokumendile alla kirjutama? Miks ma peaksin teie erakonna poolt hääletama? Miks on vaja minu maja taha jäätmejaam rajada?
Oma weerus olen rääkinud kirjandusest, raamatutest, lugemisest, luulest... Selle jutu peale on ühel hetkel tarvis küsida: miks on vaja kirjandust, raamatuid, luulet, miks on vaja lugeda? Palun seletusi, põhjuseid!
Nende põhjuste esitamisega on tegelenud paljud kirjanikud. Mõnel on need ühed, mõnel teised. Samuti on igal lugejal oma põhjused, miks ta loeb, ehkki enamik ei mõtlegi sellele. Ma alustaksin endast. Kindlasti on lugemine mulle alati olnud ajaviide – viis aega sisustada nii, et on huvitav. Lapsena lugesin palju raamatuid, kus leidus põnevaid seiklusi. Teised raamatud olid jälle nii muhedalt kirjutatud, et tegid tujugi muhedaks: „Üle linna Vinski“, „Hiir kipub välja“, „Kummi-Tarzan ja teised“, „Viplala lood“, ...
Aga ega raamatut lugedes ei pea alati naeru kõgistama või põnevusvõbinais visklema. Väga suur osa raamatutest, mida lapsena lugesin, polnud õieti kumbagi sorti. On jutte, mille tegelased tunduvad lugejale nii meeldivad ja lähedased, et iseenesest tekib soov lugeda, mida nad teevad ja mida mõtlevad, olgugi et nad teevad täitsa harilikke ja igapäevaseid asju. Selliste juttude tegelased on omamoodi sõbrad või kaaslased, kellega on tore koos olla. Nendega saab juttugi ajada, mõtteid vahetada, vaielda. Loed, mida tegelane arvab, ja kui nõus oled, siis noogutad: „Tõsi, täpselt nii!“, aga kui ei ole nõus, siis kostad: „Mis asja? See nüüd küll nii ei ole!“
Oluline asjaolu lugemise juures on teadmised. Pärast hästi kirjutatud raamatu läbilugemist on lugeja ikka millegi poolest targem kui enne. Ta võib teada, kuidas inimesed kuskil mujal elavad või kuidas nad elasid minevikus. Ta võib teada rohkem meresõidust, kosmoses reisimisest või Aafrika loomastikust. Need on üht sorti teadmised. Ta võib ka teada, et see, mida tema mõtleb või tunneb, ei olegi nii eriline – nii mõtlevad ja tunnevad paljud. Ta võib teada, et see, mida teeb üks inimene, mõjutab teiste elu. Need on samuti vajalikud teadmised, mis võivad ära kuluda ka klassikaaslaste ja sõpradega suheldes. Häid raamatuid lugedes kogub lugeja elutarkust.
Raamatud on ajaviide: põnev, lõbus, kaasa elama panev. Raamatute tegelased on hea seltskond, kellega mõtteid vahetada. See kõik puudutab ilukirjandust. Aga on veel ka teabekirjandus, mis on lausa tarkust täis. Mõnelgi juhul on lihtsam võtta raamat ja vaadata järele, kuidas asi on, kui otsida tund aega midagi internetirägastikust – ja ikka mitte leida.
