Mart ja Anu on vend ja õde.
Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“
„Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“
Missugune tähtis päev oli tulemas?
Mida tahtis Mart Anule kinkida?
„Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“
„Tee siis nukk,“ ütles vanaema.
„Aga ma tahan kohe päris nuku teha,“ ütles Mart, „mitte paberist.“
Vanaema oli nõus Mardile näitama, kuidas päris nukke tehakse. Ta tõi kapist riidetükke ja vatti ja võttis lauasahtlist oma käsitöökarbi välja.
Kelle käest läks Mart abi küsima?
ANU SÜNNIPÄEV
Kui Anu õhtul magama heitis, oli ta alles nelja-aastane. Aga sünnipäevahommikul üles ärgates oli ta juba viiene. See oli väga imelik, et ta niimoodi äkki üleöö viieseks sai. Aga nii see ometi oli, sest laual kringli aukude sees põles ju viis küünalt – iga aasta kohta üks.
Kingitused olid ka sealsamas: mosaiik ja üleskeeratav part ja kuldsete juustega nukk ja siis veel üks väga naljakas triibuliste pükstega nukk. Siis tulid ema ja isa ja vanaema ja Mart ja kõik soovisid talle palju õnne. Ning Mart ütles talle tasakesi kõrva sisse: „See lõngast juustega nukk on Sipsik. Ta elab.“
Ja korraga ütles peenike hääl: „Palju õnne sünnipäevaks!“
See ütleja oli Sipsik. Nüüd sai Anu aru, et Sipsik tõesti elab ja tal oli Sipsiku üle väga hea meel. Palju parem meel kui selle kuldsete juustega nuku üle, kuigi sellel oli roheline kleit ja ta meeldis Anule väga.
- Miks meeldis Anule Sipsik nii väga?
- Korraldage koolis näitus erinevatest Sipsiku väljaannetest.
