Ma elan kahes kodus, kord ema, kord isa juures. Kui isa mulle reedel järele tuleb, siis ma tean, et nädal on möödas ja käes on nädalavahetus. Ja nädala pärast on jälle sama lugu. Ja vahel ka mõnel muul ajal, kui emb-kumb neist kuhugi ära sõidab.
Me sööme emaga hommikust ja räägime lemmikloomadest, sest mul tuleb varsti sünnipäev ja ma saan endale lemmiklooma. Vähemalt nii ma soovin. Isa juurde ei saa, sest isa hakkab aevastama ja tal paistetab kurk kinni. Seal on mul koerapildid seina peal.
Ma ei ole päris kindel, kas ma tahan endale koera või kassi või kedagi suuremat. Või sisalikku, kuigi see ajab hirmu peale. Sest see on peaaegu madu. „Äkki see võiks ikka koer olla,” ütlen igaks juhuks ja mõtlen, mis otsuse ema küll on teinud. Tegelikult on ema vastu, sest ei ole kedagi, kes looma eest hoolitseks. Aga mina ju olen.
„Meile tuleb õhtul külaline,” ütleb äkki ema.
Ma olen imestunud. On neid ju ennegi käinud.
„Kas ma tunnen teda?” küsin ma.
„Varsti tunned,” vastab ema.
Aga nüüd hakkab kiire ja me ei räägi enam. Ema sunnib tagant, putru ei jäeta taldrikule. Kiirustame välja.
Kellega Miisa elab?
Mida Miisa endale sünnipäevaks soovib?
Miks ei taha ema koju looma võtta?
Mina laulan hästi tasa. Aga seda võib ema kuulda küll. Sest see on hommikulaul:„See on täitsa õige riim,” ütleb ema.
Kõnnin siin koos emaga,
küll on tore elada.
Ja siis ma vaatan emale otsa ja küsin: „Kas see on riim?”
Ma aeglustan sammu ja küsin: „Mis me homme teeme ja hommehomme ja siis veel üleülehomme?” Ema naeratab ja ütleb, et eks paistab. Aga juba täna õhtul tuleb meile külaline.
Ma kuulatan, ema hääles on midagi erilist.
„Kas see on tädi?” küsin nagu möödaminnes.
„Ei, see on onu…”
Jääme seisma, oleme natuke aega vait.
Aga ma ei jäta. Pean edasi liikuma. Kui kord juba on lemmiklooma lubatud, siis mina alla ei anna. „Kas õhtul tuleb meile koer?” küsin nüüd ja ema muheleb. „Natuke seda moodi,” vastab ema otsekohe. „Aga päris koer…” nurun mina. Tahan koera. Väikest õde ma enam ei saa, sest isa ja ema läksid lahku. Aga koera saab osta. Inimese last ei saa, isegi kui läheks poodi ja annaks ükskõik kui palju raha.
„Mis selle koera nimi on?” proovin veel
Ema mõtleb ja ütleb siis: „Johannes.” Ja pilgutab samal ajal silma.
- Kes on Johannes?
- Mis sa arvad, kas Miisa saab endale lemmiklooma?
- Mis loom see võiks olla?
- Mis võiks loos edasi juhtuda?
- Mis saab õhtul, kui tuleb külaline?
