Enne söögiaegu on mul nälg.
Seda näen, mis hakkab mulle silma.
Seal, kus käin, on minu jalajälg.
Ja ma mõtlen ilmast-ilma.
Ütlen seda, sest ma tean:
Mitte keegi minu eest ei söö.
Mitte keegi minu eest ei vaata.
Minu jalgadega muud ei käi.
Keegi muu ei mõtle, kes ma olen.
Ja ma olema, kes olen, ise pean.

