Istutasid kord eite-taati oma põllule naeri. Naeris kasvas kangesti suureks ja sügisel ei jaksanud taat teda kuidagi üles tõmmata. Kutsus siis taat eide endale abiliseks. Taat haaras naeripealsetest, eit haaras taadist – tõmbavad, tõmbavad – naeris ei tee teist nägugi. Kutsusid siis eit ja taat koera appi. Taat haaras naerist, eit taadist, koer eidest – sikutavad kolmekesi kogu jõust, aga naeris ei liigu. Kutsusid siis eit, taat ja koer kassi endale appi. Taat haaras naerist, eit taadist, koer eidest, kass aga koerast. Tõmbavad ja tõmbavad, aga naerist maa seest kätte ei saa. Lõpuks märkavad naerisikutajad põllul kõndivat hiirekest. Mis muud kui kutsuvad hiirekesegi appi naerist välja sikutama. Taat haarab kinni naerist, eit taadist, koer eidest, kass koerast ja hiir kassikese sabast. Sikutavad, sikutavad – ja ongi naeris käes!
