Juba hommikul ärgates tundis Ninatark, et miski kõditab ninas. Algul tõmbas ta nina kirtsu, siis proovis seda krimpsu tõmmata – ei aidanud midagi. Seejärel otsustas ta nina vingu tõmmata – ikka ei midagi. Sügaval nina sees oli tunne, nagu jookseks seal sada sipelgat edasi-tagasi. Ninatark püüdis neid sipelgaid tabada, kinni võtta ja neid vastu kõdistada, aga ei läinud õnneks. Tõsi, nina oli tal keskmistest tarkpeade ninadest küll suurem, aga seestpoolt sügada polnud nina sellegipoolest kuigi mugav, ja ema arvates ka mitte kuigi sünnis.
Koolis teise tunni ajal aevastas Ninatark juba vahetpidamata. Kõigile tegi see hirmus palju nalja, kui ta aina turtsus. Ainult Ninatarga ees istuv Ninaloll vaatas aeg-ajalt õela pilguga üle õla tahapoole. Ninaloll ajas üldse nina püsti. Kaaslaste küsimustele vastas ta ninakalt, hüppas kõigile heast peast ninna ja hõõrus vanu asju nina peale.
Koolipäeva lõpupoole oli Ninatarga keskmisest suurem nösunina juba punane ja paistes. Ninatark tundis, kuidas nina hakkab vägisi norgu vajuma. Ninalollile tegi Ninatarga väljanägemine juba üksjagu nalja. Eriti rõõmsaks muutus ta siis, kui Ninatark oma ninahäälega eesti keele tunnis luuletust pidi lugema.
Kui tunnid läbi said, pani Ninatark kohe jooksu, et kiiresti bussi peale jõuda ja koju sõita. Äärepealt oleks buss tal nina eest minema sõitnud, aga õnneks märkas bussijuht Ninatarga suurt ja punast nina ning nii jõudiski Ninatark õnnelikult bussi peale.
Mida Ninatark hommikul tundis?
Mis tegi koolis kõigile nalja?
Kuidas Ninaloll kaaslastega käitus?
Missugune oli Ninatarga nina koolipäeva lõpuks? Mida Ninaloll sellest arvas?
Kuidas Ninatark bussi peale jõudis?
Kodus ootas Ninatarka ema. Pliidil kees teepott, ahjust tuli mõnusat kuklilõhna. Nüüd hakkas Ninatargal nina asemel hoopis suu vett jooksma. Loomulikult sai ta kõigepealt emalt ka veidi pragada, et oli eelmisel päeval palja pea ja lahtiste kingadega õues mänginud, aga kuklilõhn silitas Ninatarga nina nii hellalt, et ta kuulas ema manitsused rahulikult ära. „Pea meeles,” ütles ema lõpetuseks, „nina võib sul õues paljas olla, aga pea ja varbad olgu soojas!” Ninatark noogutas ema jutu peale ning piilus läbi pliidiklaasi suureks ja isuäratavaks kerkinud kukleid.
Väljas sadas vihma ja tuul oli vinge. Helekollaste kardinate vahelt õue piiludes nägi Ninatark, kuidas Ninaloll tigeda näoga läbi vihma kodu poole sammus. Ninatarga köök oli aga nii mõnus ja soe, et nohu ei tundunudki enam kuigi kohutav!
Miks hakkas Ninatargal kodus suu vett jooksma?
Miks ema Ninatargaga tõreles?
Mida ema Ninatargale õpetas?
Miks ei tundunud Ninatargale nohu enam hirmus?
NOHULUGU
Kui lapsel särk on õhuke,
siis külmetab ta kõhuke.
Kui lapsel ninas nohuke,
siis aitab kibe rohuke.
Kui möödas nohuohuke,
siis maitseb magus kohuke!
