Mõisted

A

  • ajalooline romaan – romaan, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olusid kaugemast minevikust
  • autoriõigus – autori voli otsustada, kes, kuidas, kus ja millise tasu eest või lausa tasuta tema loometöö tulemust ehk teost kasutada võib

B

  • ballaad – pikem luuletus, milles põimuvad eepiline ja lüüriline, sageli ka dramaatiline alge

D

  • dekadentlik – dekadentsile omane
  • dekadents – kunstilaad ja eluhoiak, mis kerkivad esile kultuuris, mida valdavad allakäigu ning ajastu lõpu meeleolud; dekadentsi peamisi püüdlusi on vaimupeenus ja vormitäius; kitsamas tähenduses nimetatakse dekadentsiks niisugust vaimsust ja kunstiloomingut 19.-20. sajandi vahetuse Euroopas
  • detektiivikirjandus – jutustav kirjandus, mille puhul lugu keskendub kuriteo uurimisele
  • dialoog – draamatekstis kahe või enama tegelase kõnelus
  • dramaatiline – omane dramaatikale – sõnakunsti põhiliigile, mille puhul teose sisu saab jälgida vahetult tegelaskõne ja tegevuse põhjal

E

  • eepiline – omane eepikale – sõnakunsti põhiliigile, mille puhul teose keskmes on ajalis-põhjuslikult seotud sündmused ehk lugu, mida lugejale või kuulajale vahendab jutustaja
  • estetism – ilu käsitamine kunstiloomingu või ka muu valdkonna (näiteks isikliku kuvandiloome või  elukeskkonna kujundamise) kõrgeima eesmärgina

F

  • fragment – katkendina säilinud või kunstikavatsuslikult sellisena loodud tekst

I

  • impressionism – 19. sajandi viimaste kümnendite kunstivool, mis seadis eesmärgiks anda edasi pigem värvi- ja valguselamusi, mida vaatepildid tekitavad, mitte nende objektide konkreetset kuju, millest vaatepilt moodustub
  • iroonia – võte, mis seisneb selles, et öeldakse üht, kuid peetakse silmas midagi muud, sageli hoopis vastupidist

K

  • karakter – tegelaskuju
  • klassitsistlik – omane klassitsismile – 17. sajandi Euroopa kunstivoolule, mida iseloomustavad selgus ja korrapära
  • konflikt – vastuolu loo kesksete püüdluste vahel, mida võivad esindada erinevad tegelased, kuid mis võivad väljenduda ka ühe tegelase sisemise vastuoluna
  • kõlakujund – võte, mille abil teksti kõlastatakse ehk korrastatakse kunstikavatsuslikult selle kõla; kõlakujundite hulka kuuluvad näiteks riim, häälikukordused ja häälikujäljendused

L

  • lüürika – sõnakunsti põhiliik, mille puhul teose keskmes on kogemuse, elamuse, mõtte või tunde vahetu väljendus
  • lüüriline – omane lüürikale – sõnakunsti põhiliigile, mille puhul teose keskmes on kogemuse, elamuse, mõtte või tunde vahetu väljendus

M

  • metseen – jõukas inimene, kes toetab kellegi vaimu- ja loometööd
  • miniatuur – peamiselt filosoofilist või lüürilist laadi lühike viimistletud stiiliga proosapala
  • monoloog – draamatekstis ühe tegelase pikk repliik, mis moodustab iseseisva mõttearenduse

N

  • naturalism – 19. sajandi lõpul välja töötatud loomingumeetod, mis seadis sihiks loodusteadusele omaste töövõtete (põhjaliku vaatluse, järjekindla analüüsi) ülekandmise ilukirjandusse, et kujutada võimalikult usaldusväärselt ühiskonda ning selle mõju indiviidile
  • naturalistlik – naturalismile omane
  • novell – jutustav tekst, mille süžee on napp ja pingestatud ning lõpp sageli efektne, üllatuslik
  • novellist – novellikirjanik

P

R

  • rahvusromantism – romantismi erivorm, mis kerkis esile kultuurikogukondades, mis hakkasid romantilise vaimsuse mõjul taotlema rahvuslikku iseseisvust kultuurilises või ka poliitilises mõttes
  • realism – 19. sajandi keskpaiga kunstivool, mis taotles elutegelikkuse ja ühiskondlike olude võimalikult asjatundlikku ja vahetut kujutamist
  • realistlik – realismile omane
  • romaan – mahukas jutustav teos, mis käsitleb oma ainest põhjalikult ja üldistusjõuliselt
  • romantiline – romantismile omane
  • romantism – 19. sajandi alguse kunstivool, mis väärtustas erandlikkust, mässumeelsust, tuntu ja tegeliku piiridest kaugemale pürgimist
  • rühmitus – rühm loovisikuid, keda seovad kunstilised ja ilmavaatelised tõekspidamised ning kes väljendavad oma mõttekaaslust mingi loomingulise ühistegevusega
  • rüütliromaan – keskaegse jutustava kirjanduse žanr, mis keskendub rüütlite kangelastegudele

S

  • satiir – kellegi või millegi vastu suunatud nali; kirjandusteos, mis midagi naeruvääristab
  • sümbol – märk või kunstiline kujund, mis viitab mingile nähtusele seoste kaudu, mis on tinglikud või keerukad ning mida peab sümboli mõistmiseks teadma või tõlgendama
  • sümbolism – 19. sajandi lõpu kirjandus- ja kunstivool, mis seadis eesmärgiks kujundikeele, mis ei ole ühemõtteline ja hõlpsasti läbinähtav, vaid nõuab lugejalt või vaatajalt loovat tõlgendust
  • süžee – loo sündmustik sellises järjestuses, nagu see on teoses esitatud

T

  • teadvustamatus – inimpsüühika osa, millele inimesel pole teadvustatud, tahtele alluvat ligipääsu, kuid mis määrab paljuski tema käitumist ja harjumusi (varem on seda eesti keeles nimetatud ka alateadvuseks)

U

  • uusromantism – üldnimetus 19. sajandi lõpul esile kerkinud kunsti- ja kirjandusvoolude kohta, mis vastandusid realistlikule ja naturalistlikule loomingumeetodile, iseäranis selle objektiivsuspüüdlusele

V

  • vestern – seiklusfilm või -raamat, mille tegevus toimub Metsikus Läänes, s.t praegustes USA läänepoolsetes osariikides