Harilikud murrud arvkiirel

Kuidas kujutatakse arvkiirel murdarve?
Kas sul on meeles kümnendmurdudega arvutamine?

Naturaalarvude ja kümnendmurdude kujutamine arvkiirel

Kõiki arve on võimalik kujutada arvkiirel.

Selleks kanname arvkiirele alguspunktist (O) alates üksteise järel võrdse pikkusega (näiteks 1 cm) lõigud. Lõiku OA nimetatakse ühiklõiguks. Iga punkt arvkiirel kujutab mingit arvu.

Kiire alguspunkti juurde kirjutame arvu 0, sellest 1 ühiku kaugusele arvu 1, sellest veel ühe ühiku kaugusele arvu 2 jne.

Kümnendmurdude kujutamiseks arvkiirel peame ühiklõigu jaotama väiksemateks osadeks.

Kümnendiku täpsusega kümnendmurdude kujutamiseks arvkiirel peame ühiklõigu jagama 10-ks võrdseks osaks

Kui jaotame ühiklõigu 100-ks võrdseks osaks, siis saame arvkiirel kujutada kümnendmurde sajandiku täpsusega

A =	D =
B =	E =
C =	F =

Seotud sisu

Harilikud murrud arvkiirel

Me teame, et kõik lihtmurrud on väiksemad arvust 1. Seega asuvad kõik lihtmurrud arvkiirel 0 ja 1 vahel. Ühiklõik 0-st 1-ni tuleb joonestada piisava pikkusega. Selle pikkuse määrab ära murru nimetaja.

Näiteks murru $\frac{4}{5}$ kandmiseks arvkiirele võiks ühiklõigu pikkuseks võtta kas 5 cm või 5 vihikuruutu, murru $\frac{1}{12}$ kandmiseks aga kas 12 cm või 12 vihikuruutu.

Liigmurrud paiknevad arvkiirel kas arvu 1 kohal (kui nimetaja on võrdne lugejaga) või arvust 1 paremal.

Segaarvud on arvust 1 suuremad, seega asuvad need arvkiirel samuti arvust 1 paremal.

$\frac{2}{5}$
$\frac{4}{5}$
$\frac{3}{5}$
$1 \frac{4}{5}$
$1 \frac{1}{5}$
$1 \frac{2}{5}$

Seotud sisu

Tehted kümnendmurdudega

Kümnendmurdude liitmine

Kümnendmurru korrutamine naturaalarvuga

Kümnendmurru jagamine naturaalarvuga

Kümnendmurdude korrutamine

16 : 20 =

52,4 : 20 =

24 : 0,5 =

6,3 : 0,5 =

3,7 : 0,1 =

0,92 : 0,001 =

45 : 1,5 =

45 : 0,5 =

1,1 ⋅ = 11

1,1 : = 11

11 : = 1,1

= 11 − 1,1

− 1,1 = 11

11 ⋅ = 1,1

1) $\frac{6,6}{11}$ = : =

2) $\frac{70,7}{0,7}$ = : =

3) $\frac{12,4}{0,4}$ = : =

1) $\frac{32}{0,8}$ = : =

2) $\frac{4,8}{1,2}$ = : =

3) $\frac{11}{10}$ = : =

Seotud sisu

Matemaatikaklubi

1) 500 g moodustab 1 kg-st $\frac{}{} .$

2) 100 kg moodustab 500 kg-st $\frac{}{} .$

3) 250 kg moodustab 1 tonnist $\frac{}{} .$

4) 1 g moodustab 100 g-st $\frac{}{} .$

Marial oli 1-liitrine mahlapakk. Ta jõi hommikul sellest ära $\frac{1}{4} .$ Lõuna ajal jõi Maria ära allesolevast mahlast $\frac{2}{3} .$ Ülejäänud mahla jõi Maria õhtul. Kui palju mahla jõi Maria õhtul?

Vastus
Maria jõi õhtul ml mahla.

Seotud sisu