Ajaloost. Keha siseenergia käsitlemisel kirjeldasime inglise krahvi Rumfordi korraldatud katset, milles ta uuris keha soojenemist mehaanilise töö tagajärjel. Nagu me eelmises peatükis nägime, seletub see keha siseenergia suurenemisega tehtud töö toimel. Neli aastat hiljem, 1802. aastal, korraldas Inglise teadlane Humphry Davy (loe: deivi) (1778–1829) järgmise katse. Ta hõõrus omavahel kahte jäätükki, mis hakkasid selle tagajärjel sulama. Davy katse näitas, et suurendades keha siseenergiat, võib aine minna ühest olekust teise. Neid olekuid nimetatakse agregaatolekuteks.
Aine eksisteerib peamiselt kolmes agregaatolekus – tahkes, vedelas ja gaasilises. Kõigi nende kolme vahel on teatud füüsikalistel tingimustel võimalikud vastastikused üleminekud (vt joonis). Neid me järgnevas vaatamegi.
