Tänapäeva maailm on tekstikeskne, iga päev puututakse õige erisugustes olukordades kokku eri liiki tekstidega: loetakse ilukirjandust, hangitakse informatsiooni teatmeteostest, sirvitakse internetis uudiseid, loetakse ajalehtedest ja ajakirjadest artikleid, kõikjal on reklaamtekste jne.
Harjutus 1
Loetlege klassis mõne minuti jooksul võimalikult palju erisuguseid tekste, millega olete kokku puutunud viimase ööpäeva jooksul (õpikutekstid, info toodete pakenditel jne).
Sõnal tekst on mitu tähendust. Kui kitsamas tähenduses mõeldakse teksti puhul rääkides või kirjutades kasutatavaid sõnu, väljendeid ja lauseid, siis laiemas tähenduses võib tekstiks lugeda ka skeeme, tabeleid ja jooniseid, fotosid ja illustratsioone, liiklusmärke, samuti žeste, muusikat jms. Kõik need nimetatud tekstid jutustavad midagi ning annavad edasi informatsiooni. Kuidas neid tekste vastu võtta, tõlgendada ja mõista, sõltub mitmesugustest asjaoludest.
Harjutus 2
Kuulake klassis üht (klassikalist) muusikapala. Püüa sõnadesse panna see lugu, mida sina kuulsid, üles kirjutada kuulatud pala sõnum. Võrrelge kirjutatud tekste.
Harjutus 3
Uuri üht viimase nädala ajalehte, sealseid artikleid ja neid illustreerivaid pilte. Mida sa neist piltidest arvad? Missugune pilt on sinu meelest kõige paremini õnnestunud? Põhjenda oma arvamust. Arutage klassis, kui oluline on esitada artikli kõrval hea pilt ning missugused ülesanded võivad olla pildil teksti juures.
Sõnalisi tekste saab liigitada mitmel alusel. Näiteks saab neid jagada põhitüübi järgi jutustavateks, kirjeldavateks ja arutlevateks. Lähtuvalt suhtlusolukorrast jagunevad tekstid suulisteks ja kirjalikeks. Olenevalt teksti eesmärgist saab tekste aga liigitada ilukirjanduslikeks, ajakirjanduslikeks ja teaduslikeks. Kõigist neist tekstiliikidest tuleb õpiku edasistes peatükkides rohkem juttu. Siinkohal on lähemalt kõne all suuline ja kirjalik tekst.
Suuline ja kirjalik tekst on keele kaks kasutusvaldkonda, millel on ka erisugused tunnused. Näiteks mitmed nüansid, mis on omased suulisele kõnele, ei ole kohased kirjalikus tekstis.
SUULISE JA KIRJALIKU TEKSTI ERINEVUSED | |
SUULINE TEKST | KIRJALIK TEKST |
Vestluspartnerid on koos, kõne on spontaanne, sõltub konkreetsest suhtlusolukorrast, vestluspartneri reageeringust jms. Tagasisidet saab kõneleja kohe. | Tavaliselt asuvad teksti lugeja ja kirjutaja teineteisest eemal ja vahetult kokku ei puutu. Teksti kirjutaja saab oma tekstile tagasisidet hiljem. |
Kasutatakse mitmesuguseid stiilielemente läbisegi, nt slängi, kõnekeelseid ja piltlikke väljendeid. | Üldjuhul stiililiselt ühtne, ei ole sobilik kasutada kõnekeelseid väljendeid. |
Laused on lühenenud, palju kasutatakse lihtlauseid – tekst peab olema kuulamisel kohe mõistetav. | Laused on pikemad, nende ülesehitus on läbi mõeldud. Vajaduse korral saab lauseid nende paremaks mõistmiseks ka mitu korda lugeda. |
ekstis on mõttepause, mida täiendatakse sageli nn parasiitsõnadega (nagu, vaata), kordustega, mingite pikkade häälikutega (mm, ee). | Tekstis ei ole pausid nähtavad isegi siis, kui kirjutajal on olnud mõtte sõnastamisega raskusi. |
- Kirjalik tekst on monoloogiline, suuline üldjuhul dialoogiline. Mida tähendavad dialoog ja monoloog?
- Arutage klassis, missuguse suhtlusliigi alla paigutaksite keelevariandi, mida kasutate sõpradega Messengeris või meilitsi suheldes. Miks? Mille poolest erineb sealne suhtluskeel tavapärasest kirjalikust tekstist?
Dialoog – kahekõne. Dialoog on draama- ehk näitekirjanduse põhikomponent. Proosakirjanduses kasutatakse seda ka tegelaste kõne edasiandmiseks.
Harjutus 4
Jälgi ühel õhtul televisioonist inimeste suulist keelekasutust (saatejuhid, intervjueeritavad, saadete külalised jne). Missuguseid täitesõnu (parasiitsõnu) kasutati? Missuguseid suulisele kõnele iseloomulikke jooni märkasid?
Harjutus 5
Lugege läbi lühiuudis ja kirjutage samal teemal e-kiri. Üks pinginaabritest kirjutab e-kirja klassijuhatajale, kellele selgitab huvitavat ideed ning teeb ettepaneku klassi esindusega talgutel osaleda.
Teine pinginaaber kirjutab kirja sõbrale ja tutvustab talle puude istutamise ideed ning teeb ettepaneku talgutel osaleda. Võrrelge eri adressaatidele kirjutatud e-kirju. Mille poolest need erinevad? Miks?
Keskkonnaamet kutsub metsa istutama
Üle-eestilise metsanädala raames korraldab keskkonnaameti Viru regioon 9. mail metsaistutustalgud.
Buss talgutele väljub 9. mail kell 10 Rakverest Aqva veekeskuse eest, sõidetakse Kärsa külla Väike-Maarja vallas.
Lisaks metsaistutamisele saavad osalejad kuulata keskkonnaameti metsanduse spetsialisti Teet Paju praktilisi nõuandeid metsa istutamise ja hooldamise ning keskkonnakaitse kohta. Metsaomanik Raul Vahter tutvustab ümbruskonna metsi.
Talgulistele pakutakse suppi, pirukaid ja teed. Vajalikud töövahendid on kohapeal olemas. Üritus on kõigile osalejatele tasuta, kuid kindlasti on vajalik eelnev registreerimine.
(toimetaja Andres Pulver, www.24tundi.ee)
Suulises kõnes kasutatakse sageli slängi.
Släng – mingile inimrühmale (õpilased, üliõpilased, arstid, sõjaväelased jt) omane kõnepruuk. Släng erineb ühiskeelest peamiselt sõnavara poolest. Släng muutub väga kiiresti.
Harjutus 6
Slängisõnaraamatust leiad poisi kohta muu hulgas sõnad kutt, sepp, tüüp, sell, mees; tüdruku kohta sõnad eit, plika, näkk, tots, mann. Missugused nendest sõnadest on aegunud, missuguseid kasutatakse ka praegusaja noorte slängis? Vaata internetist, missugune tähendusvarjund on nendel sõnadel.
Koosta loend sõnadest, mida tänapäeval poisi ja tüdruku kohta kasutatakse. Tehke klassis kokkuvõte: valige viis kõige tavalisemat sõna tüdruku ja viis poisi kohta ning arutage, missuguse tähendusvarjundiga on üks või teine sõna.
Harjutus 7
Kirjuta lühijutt koolielust, kasutades kõnekeelseid ja slängiväljendeid. Alustada võid näiteks nii:
KORDAME
1. | Miks võib pidada tekstiks ka liiklusmärki, muusikapala või tummfilmi? |
2. | Loetle tunnuseid, mille poolest erinevad suuline ja kirjalik tekst. |
3. | Miks võib nimetada tekstiks tabeleid, jooniseid, skeeme? Miks on mõnikord kasulikum esitada andmeid pigem tabelite ja skeemidena kui pika jutuna? |
4. | Mis on släng? Kes kasutavad oma kõnes slängi? |
