Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda.
Nt
tellis, tellise, tellist – sõna tüvi ei muutu;
ladu, lao, ladu – sõna tüves muutuvad häälikud;
kool, kooli, kooli – sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus – sõna välde.
Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt:
ASTMEVAHELDUSETA | ASTMEVAHELDUSLIKUD | |
Sõnade pööramisel või käänamisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. | LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD | VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD |
Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill – pilli, raamat – raamatu, kallis – kalli, lind – linnu. Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga.
Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da-tegevusnime ja oleviku ainsuse 1. pööret, nt lausuda – lausun, rookida – roogin, lugeda – loen.
Muutumatutest sõnadest eri muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud.
Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevas või nõrgas astmes. Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis).
Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida, kukkuda, kooke), on tugevas astmes. Sõna, mida hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega (õpin, kukun, koogi), on nõrgas astmes.
NB! Pea meeles, et sõna astmevahelduslikkus on ainult sõna tüve omadus. Sõna lõpp (nt pöördsõnal pöördelõpp, tunnus, ka liide) ei määra, kas sõna on astmevahelduslik või mitte.
Harjutus 59
Moodusta käändsõnadest vajalikud vormid, et otsustada, kas sõna on laadi- või vältevahelduslik.
leib, piim, tuba, magu, kott, koer, hammas, selg, kapp, hall, sada, ratas, kittel, moos, pilt, viga, kolle, lammas, muie, saabas, trepp, kolb, roigas, tald, sammal, tõde, tamm, anne, kool
- Missuguseid sõnu saab käänata kahte moodi?
Harjutus 60
Koosta lause, milles kasutad vastupidises astmes tegusõna vormi.
Näidis. Hobune kappas (tugev aste) karjamaal. Hobusele meeldib karjamaal kapata (nõrk aste). Kägu kukub (nõrk aste) metsas. Kägu kukkus (tugev aste) metsas.
Nüüd tuleb tõtata. Mees viipas hüvastijätuks. Jäime uksele toppama. Ats marsib rivis kõige ees. Ma tõstan paki su ukse taha. Raske on nõela heinakuhjast otsida. Vanamees rookis hoovis lund. Ma uurin meie sugupuud. Ma naudin võrratut loodusvaadet. Kui kaua me ootame? Noormees rassib tööd terve pika päeva. Pall põrkas tänavale.
Harjutus 61
Moodusta tumedalt trükitud sõnadest vajalikud vormid, et otsustada, kas sõna on astmevahelduslik või mitte.
„Mis tükk meil täna siis käes oli?”
Riia vene papil Väratil olnud ikka kombeks kammiga oma pikki juukseid sugeda. Tulnud kord klassi, tõmmanud kammiga üle pea, ise küsinud pisikeselt tütarlapselt:
„Noh, mis tükk siis täna meil käes oli?”
Tüdrukuke vilksti üles, heleda lapsehäälega:
„Meil oli täna kammitükk käes!”
(„Meie kassil kriimud silmad. Eesti lastekirjanduse antoloogia, I”, koostanud Andres Jaaksoo)- Tuletage meelde, missugune rahvajutt on naljand.
NB! Osal tegusõnadel on nii astmevahelduslikud kui ka astmevahelduseta rööpvormid.
tekkima – tekkida – tekkib = tekib
sattuma – sattuda – sattub = satub
lõppema – lõppeda – lõppeb = lõpeb
lekkima – lekkida – lekkib = lekib
süttima – süttida – süttib = sütib
hukkuma – hukkuda – hukkub = hukub
pürgima – pürgida – pürgib = pürib
Niisuguste sõnavormide puhul võib kasutada mõlemat vormi, mõlemad on õiged ja kirjakeeles tunnustatud.
Harjutus 62
Määra, kas tumedalt trükitud sõnad on astmevahelduseta (AVta), laadivahelduslikud (LV) või vältevahelduslikud (VV).
Koer oli nädala jooksul korralikult kosunud . Memm kudus lapselapsele salli. Lapsed leppisid kokku, et kohtuvad järgmisel päeval. Kui kaua ta küll kohmitseb , ma ei jaksa teda enam oodata . Mulle meeldib Kirsiga aega veeta . Peremees tõmbas lipu varahommikul masti. Autojuht pidurdas viimasel hetkel, sest väike poiss lippas ettevaatamatult üle tänava. Eit avas ukse ja prao vahelt lendas sisse lihav porilane. Liisa annab sulle raamatu kohe, kui on selle läbi lugenud . Ma olen neid kingi juba kolm aastat kandnud . Naine rüüpas suure sõõmu kohvi. Mehed töötasid uuel objektil hilisõhtuni.
- Kas määrasid sõna töötama õigesti astmevahelduseta sõnaks?
KORDAME
1. | Missugune sõna on astmevahelduseta? |
2. | Kuidas jagunevad astmevahelduslikud sõnad? Milles seisneb nende kahe astmevahelduse liigi erinevus? |
3. | Missuguses sõnaosas toimuvad muutused näitavad sõna astmevahelduslikkust? |
4. | Kuidas teed vahet astmevaheldusliku tegusõna tugeval ja nõrgal astmel? |
5. | Missuguseid sõnavorme võrdled astmevahelduse määramiseks käändsõnadel, missuguseid pöördsõnadel? |
