Harjutus 102
Võrdle lausepaare. Mille poolest kõneolukorrad erinevad?
- Vana mees jäi tänavanurgal auto alla. Vana mees olevat jäänud tänavanurgal auto alla.
- Õpilased joonistavad kunstitunnis sügispilti. Õpilased, joonistage üks sügispilt!
- Maris käis õpetajaga vestlemas. Maris olevat käinud õpetajaga vestlemas.
- Verner viis kirjandi õpetajale. Verner oleks viinud kirjandi õpetajale, kuid õpetaja oli haigestunud.
- Martin on meie klassi parim võrkpallur. Martin olevat meie klassi parim võrkpallur.
- Laura koristab oma tuba. Laura, korista oma tuba kohe ära!
- Ville läheb kella seitsmeks kinno. Ville läheks kella seitsmeks kinno, kui ta trenn selleks ajaks lõpeks.
Pöördelise tegusõna kõneviisi abil saab edastada väidet, soovi, käsku või kahtlust.
EESTI KEELES ON NELI KÕNEVIISI: | |||
KINDEL | TINGIV | KÄSKIV | KAUDNE |
Mida näitab kõneviis? Milleks on seda vaja?
- Kõneviisi kaudu võib kõneleja anda hinnangu sellele, kui reaalselt midagi toimub. Võrdle lauseid Kati sõidab suvel Rootsi ja Kati sõidaks suvel Rootsi, kui tal oleks selleks raha. Esimese lause korral on kõneleja kindel, et tegevus toimub, teisel juhul on tegemist olukorraga, kus midagi toimuks mingil tingimusel (...kui Katil oleks raha).
- Kõneviis võib näidata, kas kõneleja teab ise toimuvat kindlalt või vahendab ta kelleltki kuuldud teksti, milles ta ise võib kahelda. Võrdle lauseid Mari esineb noortepeol ja Mari esinevat noortepeol. Esimese lause puhul räägib kõneleja millestki, mida ta kindlalt teab, teisel puhul vahendab kuuldud infot, mille tõepärasuses ta ise päris kindel ei saa olla.
- Kõneviis võib näidata suhtlusolukorra iseloomu. Võrdle lauseid Ene paneb akna kinni ja Ene, pane aken kinni! Esimesel puhul räägitakse mingist kindlalt toimuvast olukorrast, teisel annab kõneleja korralduse.
Mida väljendab kindel kõneviis?
Kui kõneleja või kirjutaja väidab või kirjeldab midagi, milles ta on kindel, kasutab ta kindlat kõneviisi. Kindel kõneviis on igapäevases keelekasutuses kõige tavalisem. Kõneleja teab, et mingi sündmus või tegevus toimub või toimus. Kindlal kõneviisil ei ole tunnust. Nt Reedel mängib kooli saalis uus bänd. Heigo treenib igal kolmapäeval kella viiest seitsmeni. Mees ootas mitu tundi bussi. Marit on elanud Tallinnas kolm aastat. Nimed kirjutatakse suure tähega.
Kui ühes lauses on mitu liitvormi, jäetakse teine sõna olema vorm ära. Nt Ma olen juba kolm korda siin käinud ja su uksele koputanud.
Harjutus 103
Loe Ave Alavainu luuletust ja täida selle järel olevad ülesanded.
Ma mäletan kolmandat kevadet.
Oli võilille õitsemisaeg.
Ma mängisin rahuga südames.
Mu maailmaks oli me aed.
Me aed oli korras kui filmis:
muru pügatud, peenardel peet,
teedel liiv ja teeveertel lilli,
nurgas liivakast minule.
Mul oli mu väikene maailm.
Ma ei tahtnudki midagi muud.
Mu ümber nartsissid ja tulbid.
Ja pea kohal õunapuud.
Oli mustast atlassist neeger –
mu ühe jalaga nukk,
ja plüüsist elevant Peeter,
pildiraamatust lõigatud kukk.
Ja kogu aeg oli mul meeles
ema range ja nõudlik keeld,
et üksinda ei tohi minna
aiast välja ja üle tee.
Nii ma mängisin, südames õndsus.
Ma ei soovinud midagi.
Kui äkki... äkki..., oi õudust! –
– ma märkasin midagi.
See midagi säras ja kutsus.
See midagi häiris mu meelt.
See midagi oli nii kaunis.
Ja oli... teisel pool teed.
Ma olin kui meelest ära,
ma ei näinud midagi muud,
kui maapealse päikese sära,
süda täis rahutust suurt.
Mul polnud üldsegi meeles
mu pildiraamatust lõigatud kukk,
unus plüüsist elevant Peeter
ja ühe jalaga nukk.
Ja täiesti meelest ära
läks äkki mul ema keeld,
sest nõnda kangesti säras
midagi teisel pool teed.
Ma astusin katki kaks tulpi
ja mõned nartsissid ka veel,
ja mõistmata isegi, kuidas
juba olingi teisel pool teed.
Ja juba ma noppisin päikest.
Noppisin, rõõmust hull.
Kuni mu süli jäi väikseks,
noppisin kummalist tuld...
Siis meie korrastet aeda
tõin oma kandami ma –
oi, tahtsin kõvasti naerda!
Ja nutta tahtsin vist ka...
Siis tuli ema ja ütles:
„Sa käisid teisel pool teed!”
Ja siis ma sain isa käest vitsa.
Võilillehulluse eest.
- Nimeta kõik tekstis kasutatud kindla kõneviisi vormid.
- Missugune on luuletuse meeleolu? Miks sa nii arvad? Loe konkreetseid kohti luuletusest, et oma arvamust põhjendada.
- Õpi luuletust ilmekalt lugema. Püüa panna oma esitusse neid tundeid, mida autor on läbi elanud.
- Jätka töövihiku harjutusega 84.
KORDAME
|
1. |
Nimeta eesti keele kõneviisid. |
|
2. |
Mida saab kõneviisiga väljendada? |
|
3. |
Miks on kindel kõneviis meie igapäevases suhtluses kõige tavalisem? |
