Kaudne kõneviis (4.5)

Infot võib edastada nii otseselt kui ka kaudselt. Kaudse kõneviisiga antakse edasi teade, mille tõepärasuses ei ole kõneleja päris kindel või mida ta vahendab, s.t on kuulnud kelleltki teiselt. Nt Marge kolivat järgmisel nädalal meie majja. Ema tulevat täna varem töölt koju. Selles kaunilt restaureeritud majas olevat elatud juba rohkem kui sada aastat tagasi.

Kaudse kõneviisi tunnus on -vat, nt elavat, õppivat, maksvat.

Minevikuvormide moodustamisel kasutatakse sõna olevat + nud-vormi, nt olevat võitnud, olevat käinud, olevat olnud. Kui ühes lauses on mitu liitvormi, jääb teine olevat ära. Nt Varahommikul olevat rebane hiilinud vargsi sahvrisse ning seal koorepüti tühjendanud.

NB! Ka muinasjutud, legendid jt rahvajutud on enamasti niisugused jutud, mida kõneleja või jutustaja räägib edasi teistelt kuuldud jutu põhjal, seepärast kasutatakse ka seal kaudse jutustamise viisi. Enamasti tarvitatakse aga kaudse kõneviisi asemel ainult nud-vormi – ka nii on võimalik teksti vahendatust väljendada. Nt Elanud kord mees, kes osanud saepuru kullaks muuta.

  • Tuleta meelde, missugused on rahvajutu liigid. Mis on rahvajuttude tunnused?

Harjutus 112

Nimeta kõik teksti vahendatust märkivad tegusõna vormid.

Korra elanud Vana-Vigala mõisas parun, kelle võimuses ja teenuses palju vaime olnud.

Korra sõitnud ta Tallinna ja sõitnud üle Ülemiste järve. Kui ta järve peale läinud, keelanud ta kutsaril kangesti ära tagasivaatamise.

Kutsar sõitnud veepinna peal kui kõige parema maantee peal. Kui ta peaaegu teisele poole kaldasse saanud, kus enam uppumist karta ei olnud, vaadanud kutsar tagasi. Oma suureks imestuseks näinud ta, et tõlla ees ja taga olnud väga palju vaime, kes võtnud ühtelugu tõlla takka laudu ja planke ära ning teinud nendele ette silda, mida ta enne tagasivaatamist polnud näinud.

Niipea kui ta seda silmanud, vajunud tõld ühes hobustega vette. Aga et ta kalda ligidal olnud, ujunud hobused välja ja pääsenud uppumisest.

Härra ütelnud kutsarile: „Oleksid sa keset järve tagasi vaadanud, siis oleksime uppunud. Siis vaimud tööd ei tee, kui kellegi inimese silm neid näeb. Ära sa teine kord enam üle minu käsu tee.”

(„Eesti kirjanduse radadel”, koostanud Mare Aadli ja Edith Kotka-Nyman)
  • Miks kasutatakse rahvajuttudes väga sageli kaudset jutustamise viisi?

Harjutus 113

Vali kümme klassikaaslast ja kirjuta, milles olevat just nemad klassi/kooli/linna parimad. Kasuta kaudset kõneviisi. Ole heatahtlik ja humoorikas!

Näidis. Janne olevat meie kooli parim vahvlite küpsetaja.

Harjutus 114

Muuda järgmiste väidete kõneviisi. Kas niisuguste rekordite edastamiseks sobib kaudne kõneviis? Miks sa nii arvad?

Näidis. Maailma pikim kook on 2663,1 m pikk. Maa­ilma pikim kook olevat 2663,1 m pikk.

  1. Maailma pikim salaami valmistati 14. augustil 2005 ja see on 554,88 meetrit pikk.
  2. Maailma suurim popkornitops on 48 m³ suurune, selle täitmiseks kulus 8 tundi.
  3. Maailma suurim sändvitš valmistati 2005. aastal Ameerikas, see kaalus 2467 kg.
  4. Maailma suurim kaneelirull valmistati USA-s ja see kaalus 111,8 kg.
  5. Maailma kalleim supp maksab 108 naela, see sisaldab muuhulgas haiuimi, merikõrva ja kana- ning sealiha.
  6. Kõige kiirem pitsasööja on Nyron Weekwa, kes sõi 25. märtsil 2006 pitsa läbimõõduga 30,5 cm 2 minuti ja 58,5 sekundiga.
  7. Maailma suurima pitsa läbimõõt on 37,4 m ja kaal 12,19 tonni.
  8. Maailma kalleim teepakk maksab 13 100 USA dollarit. See on püramiidi kujuga ning kaunistatud 280 briljandiga.
  9. Ürituse Saga Genki Matsuri osalised valmistasid 20. oktoobril 2002. aastal maailma suurima suširulli, mis oli 1825 m pikk.
  10. 20. novembril 2005 sõi austraallane Stuart Ross minutiga 15 tšillipiprakauna.
(Guinness World Records 2007)
  • Mida sa arvad nendest rekorditest? Missugune neist tundus kõige üllatavam?
  • Missugustest kummalistest rekorditest oled veel kuulnud või lugenud? Jutusta sellest.
  • Vali loendist üks fakt ja uuri internetist, kas rekord kehtib seni või on juba löödud. Anna värske info edasi ühe lausega. Missugust kõneviisi kasutasid?

Harjutus 115

Loe katkendit, kasutades tumedalt trükitud tegu­sõnu kaudses kõneviisis. Sõnade järjekord võib lausetes muutuda.

Aafrika avaratel väljadel elas meekarva hiir. Tal oli koguni kaheksa last, kes kogu aeg pirinal süüa nõudsid, nii jooksis ta alailma toitu otsides oma väikesed käpad rakku. Kohe, kui päike loojus, puges hiir urust välja ja asus midagi hamba alla otsima. Nii õnnestus tal koju tuua maitsvaid palasid.

Ühel ööl märkas hiir rändurit. Too kõndis mööda sillutamata teed ja sõi käigu pealt. Tema käte vahelt pudenes palukesi, kui ta leiba ja juustu murdis, et osa koerale anda.

„Milline pidusöök minu lastele,” ütles hiir endamisi. Nii järgnes hiir raasukesi korjates rändurile mööda tolmust teed.

(„Aisopose valmid”, inglise keelest tõlkinud Liisi Ojamaa)

Harjutus 116

Kirjuta lühike muistend sellest, kuidas võis tekkida koht nimega Ussimägi. Kus sobib, kasuta kaudset kõneviisi.

KORDAME

1.

Missugusel puhul kasutatakse kaudset kõneviisi? Missugune on kõneleja suhtumine edastatavasse informatsiooni?

2.

Mis on kaudse kõneviisi tunnus?

3.

Too näiteid selle kohta, millal sina kaudset kõneviisi kasutad.

4.

Nimeta rahvajutu liike ja nende tunnuseid.