Sidesõnad on muutumatud sõnad, mille ülesanne on siduda sõnu või lauseid. Nt Kerli sünnipäevale olid kutsutud Marje ja Pille. (sidesõna seob sõnu)
Vanaisa värvis aeda ja Mart luges talle ajalehte ette. (sidesõna seob kaht lauset)
Eesti keeles on paarkümmend sidesõna, näiteks ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki.
Harjutus 195
Võrdle lausepaare ja seleta, kuidas sidesõnad muudavad lause sisu.
Ema sõitis autoga linna, kuigi auto vajas remonti. – Ema sõitis autoga linna, sest auto vajas remonti.
Elle õpib muusikakoolis, sest tahab saada pianistiks. – Elle õpib muusikakoolis ja tahab saada pianistiks.
Kasutasime uut arvutiprogrammi ning tegime uhke plakati. – Kasutasime uut arvutiprogrammi, et teha uhke plakat.
Täna ostame poest jäätist ja mahla. – Täna ostame poest jäätist või mahla.
Mees läks kauplusesse, et osta uus jope. – Mees läks kauplusesse ja ostis uue jope.
Nagu eelnevast näha, on ka sidesõnal lauses oma tähendus. Sidesõnad võivad siduda võrdväärseid sõnu ja lauseid, aga ka neid vastandada.
Harjutus 196
Kasutades sidesõnu, moodusta kahest lihtlausest võimalikult palju sisult erinevaid liitlauseid. Nii lausete kui ka sõnade järjekorda võid liitlauses muuta.
Magda ei ilmunud kokkusaamisele. Mart oli tulivihane.
Sidesõnade kasutamisel on väga oluline teada, kus ja millal kasutada koma.
Tavaliselt kasutatakse koma järgmiste sidesõnade ees: | |
aga | Jooksime õue, aga me ei näinud enam kedagi. |
kuid | Kass jooksis üle tee, kuid õnneks jõudis autojuht pidurdada. |
ent | Solvusin tema jutu peale, ent ta ei teinud sellest väljagi. |
vaid | Ma ei soovinud kohvi, vaid tellisin endale teed. |
et | Lootsin, et keegi ei ole mu kadumist märganud. |
kui | Olin just kannatust kaotamas, kui buss peatusesse sõitis. |
kuna | Ma ei saa sinust aru, kuna iga päev räägid sa ise juttu. |
sest | Isa läks linna bussiga, sest auto oli remondis. |
kuni | Oota siin, kuni ma tulen. |
kuigi | Koputasin uksele, kuigi hirm oli suur. |
ehkki | Noogutasin ta jutule kaasa, ehkki mitu asja jäi mulle selgusetuks. |
Tavaliselt ei ole koma järgmiste sidesõnade ees: | |
ja | Etenduses lõid kaasa tantsijad ja lauljad. |
ning | Poisid ning tüdrukud kogunesid staadionile. |
ega | Ma ei osanud ei töö esimest ega teist osa. |
ehk | Ülased ehk anemoonid õitsevad varakevadel. |
või | Soovisin poest osta karamelli- või vanillijäätist. |
NB! Pea meeles, et kui sidesõna satub uue rea algusesse, jääb koma ikka eelmise rea viimase sõna järele. Arvutil kirjutades pannakse koma alati tühikuta eelmise sõna järele, siis järgneb tühik ja alles seejärel sidesõna.
Lisaks sidesõnadele aitavad lauseid ja lauseosi siduda ka siduvad ase- ja määrsõnad, nt kes, mis, kelle, mille, kellega, milleks, kus, millal, mis aitavad lauseid üheks siduda.
Siduvate ase- ja määrsõnade ülesanne on muuta tekst ladusalt loetavaks ning vältida koormavat sõnakordust. Siduvate ase- ja määrsõnade ette pannakse alati koma. Nt Merike esineb kontserdil uue lauluga. Uue laulu kirjutas ta ise. – Merike esineb kontserdil uue lauluga, mille ta kirjutas ise.
Harjutus 197
Lõpeta laused sobivalt ja kirjuta need vihikusse.
Inimesi vapustas uudis, mis...
Kohtusime kirjanikuga, kelle...
Lenna vaatas saadet, mida...
Värvisime seina, mis...
Ats luges raamatut, mida...
Me ei kutsunud endaga kaasa Evet, kes...
Lugesin artiklit kuulsast poliitikust, keda...
Sõitsime klassireisile Otepääle, kus...
Osa sidesõnu võib koos teiste sõnadega moodustada ühendsidendeid, nt sellest hoolimata et, vaatamata sellele et, nii... kui ka, niikaua kui, kas... või, kui... siis.
Ühendsidendite puhul pannakse koma sidendi esimese sõna ette.
Harjutus 198
Näidis.
Hoolimata sellest et sadas, läksime siiski seenele.
Skeem
Hoolimata sellest et , . |
, vaatamata sellele et . |
Nii kui ka . |
kas või . |
, niikaua kui . |
, samal ajal kui . |
--------------------
Laused
Harjutus 199
Loe läbi katkend raamatust „Toomas Linnupoeg” ja otsi tekstist sidesõnu. Täida ülesanded teksti järel.
Toomas Linnupoeg koostab brošüüri
Toomas Linnupoeg istus rahulikult eesti keele tunnis, istus rahulikult geograafiatunnis, aga inglise keele tunni ajal hakkas tal väga igav üksi istuda. Ta tundis otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Toomas Linnupoeg mõistis ainult, et tegutsemine peab olema süütu, sest kaks korda ühe päeva jooksul pole eriti soovitav vahele jääda. Nii-öelda igasuguste sekelduste vältimiseks. Seepärast rebis Toomas Linnupoeg vihikust tasakesi lehe, kuivõrd üldse saab midagi tasakesi rebida, ja hakkas koostama brošüüri „Abiks õpilastele igavate tundide ajal”.
Toomas Linnupoeg kirjutas trükitähtedega:
Kahjuks ei jõudnud Toomas Linnupoeg oma väärtuslikke mõtteid rohkem kirja panna, sest...
... inglise keele õpetaja seisis ta selja taga ja hüüatas:
„Dear me! Millega siis sina, Toomas Linnupoeg, tunni ajal tegeled?”
(Heljo Mänd „Toomas Linnupoeg”)- Mis sa arvad, kuidas käitus õpetaja edasi? Kuidas lahendaksid sina õpetajana sellise olukorra?
- Jätka Toomas Linnupoja brošüüri „Abiks õpilastele igavate tundide ajal”.
- Jätka töövihiku harjutusega 175.
KORDAME
|
1. |
Mis on sidesõna ülesanne lauses? |
|
2. |
Kas sidesõnal on ka tähendus? Too näide. |
|
3. |
Mis on ühendsidend? Kuidas paned lausesse koma, kui seal on ühendsidend? |
4. | Nimeta sidesõnu, mille ees käib tavaliselt koma. |
5. | Kas siduvad ase- ja määrsõnad nõuavad enda ette koma? Too mõlema kohta näide. |
