Tõnu Seero
Peale nätsu, jäätise, kommide ja muside maitsesid Kaarlile loomulikult ka pannkoogid. Ühel õhtul olidki ema, vanaema ja Kaarel köögis ning sõid pannkooke.
„Oi, kui head pannkoogid täna on!” kiitis Kaarel.
„Tühi kõht on kõige parem kokk,” arvas ema kohe.
„Parem suutäis soolast kui maotäis magedat,” oli aga vanaema eri arvamisel.
Kaarel läks kooke juurde võtma, tema vanaema eriarvamusest ei hoolinud. Juhtus aga nii, et ta taldrik kukkus maha, ja nii õnnetult, et vaid tükid jäid järele.
„Hooletus ees, õnnetus taga,” noomis ema Kaarlit ja läks siis ise uut portsu võtma. Kuid temagi komistas ning taldrik lendas põrandale.
„Tegijal juhtub mõndagi,” olid tal uued sõnad kohe varnast võtta.
„Muna õpetas kana,” ei saanud vanaema märkimata jätta.
„Ma enam ei tee,” ütles ema.
„Hea mees, kes lubabki,” ütles vanaema ja läks oma taldrikut kraanikaussi viima. Kuid komistas temagi. Sest kolm on ju kohtuseadus.
„Enne mune, siis kaaguta!” sähvas ema kohe vanaemale.
„Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad,” meenus Kaarlile. Ta tuju oli sandiks läinud ning poiss otsustas jonnima hakata.
„Jonn on jumalast loodud,” säilitas vanaema külma vere, kuid ema hakkas pragama. Ju ta teadis, et mida armsam laps, seda kibedam vits.
Ent kus nägijaid, seal tegijaid, sest äkki avanes uks. „UFO?” mõtlesid kõik, sest hirmul on suured silmad. Oh ei – see oli isa, kes ütles: „Mis hiirtel viga pidu pidada, kui kassi pole kodus!”
„Oma tuba, oma luba,” meenus Kaarlile kohe ning ta põgenes igaks juhuks oma tuppa.
„Omad vitsad peksavad,” ütles vanaema emale ning sättis endki minekule.
„Hommik on õhtust targem,” arvasid ema ja isa, ei tülitsenud rohkem, panid Kaarli magama ning läksid oma tuppa.
Hommik oligi targem: koristati üksmeelselt killud ja oldi rõõmsad. Parem hilja, kui mitte kunagi!
(Tõnu Seero „Kaarel teab”) | ||||||
- Valige klassis osatäitjad: Kaarel, ema, isa, vanaema, jutustaja. Laske osatäitjatel veidi aega teksti lugeda ja oma rolli ette valmistada. Samal ajal mõtlevad ülejäänud küsimusi, mida võiks tegelastele esitada, näiteks: „Vanaema, kes teie peres pannkooke küpsetab?” Iga õpilane mõtleb ühe küsimuse. Osatäitjad esitavad loo klassi ees. Pärast esinemist esitatakse neile küsimusi. Tegelased püüavad küsimustele vastata loovalt ja vaimukalt, aga lühidalt.
- Jutusta lugu, nagu oleksid sina Kaarel.
- Loetud jutt on üles ehitatud vanasõnadele. Otsige pinginaabriga tekstist üles kõik vanasõnad. Valige neist neli ja arutage, mida iga vanasõnaga on tahetud öelda. Mõelge üheskoos mõni niisugune vanasõna, mida tekstis ei olnud.
- Milliseid vanasõnu sinu peres sageli kasutatakse?
- Loe järgmisi vanasõnu. Mis on neis ühist? Millised neist on sulle tuttavad? Arutage pinginaabriga, mida on iga vanasõnaga tahetud öelda.
• Õnnetus läheb jala, aga tuleb ratsa.
• Ära hõiska enne õhtut.
• Õnn tuleb otsijale, õnnetus ootajale, tasu tegijale.
• Kes õnne otsib, see õnne leiab.
• Õnn ei kuku ise tasku.
• Õnn ei kuku ise tasku.
• Mis tulemas on, see ikka tuleb. - Vali üks vanasõna (võid võtta ka mõne niisuguse, millest klassis juba juttu on olnud) ja kirjuta selle põhjal jutt.
Vanasõna on rahvaluule lühivorm, lühidalt sõnastatud ja sisuliselt lõpetatud mõttetera. Vanasõnas võetakse kokku inimpõlvede elutarkus ja kogemused. Vanasõnu on mitme suguste eluvaldkondade kohta: töö, kool, õppimine, suhted jne. Nt Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Pill tuleb pika ilu peale.
Häälik ja täht
Vanasõna on alati lause. Lause koosneb sõnadest, sõnad häälikutest. Sõnu ja lauseid paneme aga kirja tähtedega.
Tähti me näeme ja kirjutame.
Häälikuid me kuuleme ja hääldame.
Tähti ja häälikuid ei ole sõnas alati ühepalju, sest häälikuid kuuleme ning hääldame lühemalt ja pikemalt.
Näiteks: ema – 3 tähte ja 3 häälikut; vaas – 4 tähte ja 3 häälikut
VANAEMA | tähte | häälikut |
ONU | tähte | häälikut |
ÕDE | tähte | häälikut |
VEND | tähte | häälikut |
EMA | tähte | häälikut |
TÄDI | tähte | häälikut |
TAAT | tähte | häälikut |
POEG | tähte | häälikut |
TÜTAR | tähte | häälikut |
MEMM | tähte | häälikut |
ISSI | tähte | häälikut |
