Tracy Beaker

Jacqueline Wilson

Tracy on kümneaastane tüdruk, kes elab lastekodus. Iga lastekodulaps unistab päris oma kodust ja päris oma perest, nii ka Tracy. Raamatus pajatab Tracy oma katsumustest, mis tal kasupere otsimisel üle elada tuleb. Järgnevas katkendis teeme Tracyga tutvust.

Minu nimi on Tracy Beaker.

Ma olen 10 aastat ja 2 kuud vana.

Minu sünnipäev on 8. mail. Pole aus, sest sellel tohmanil Pete Inghamil on ka just siis sünnipäev ja me saame kahe peale ainult ühe tordi. Ja me pidime koos noast kinni võtma ja tordi lahti lõikama. Mis tähendab seda, et me kumbki saime soovida ainult pool soovi. Titade värk, selge see. Soovid ei lähe täide.

Sündisin kuskil mingis haiglas.

Väiksest peast nägin nunnu välja, aga tegin päris palju kisa.

Silmad on mul mustad ja ma oskan nii teha, et nad paistavad kurjad ja nõia moodi. Mulle päris meeldiks nõid olla. Nõiuksin siis muudkui igasuguseid õelaid asju kokku: viibutaksin korraks kepikest ja Louise’i kuldsed kiharad kukuksid NAKSTI küljest ära ja Peter Inghami tobe piiksuhääl läheks NAKSTI veel tobedamaks ja hakkaks veel rohkem piiksuma ja talle kasvaksid nagu NAKSTI vurrud ette ja pikk saba taha, ja NAKSTI… siia leheküljele ei mahu ära, aga mõttes mõlgub mul veel igasugu naksteid.

Juuksed on mul heledad ja väga pikad ja lokkis. Nüüd ma küll luuletan. Nad on tumedad ja jonnakad ja hoiavad mitmest valest kohast turri.

Nahk läheb mul punne täis, kui ma liiga palju magusat söön.

Minu õnnenumber on 7. Nojah, aga miks siis mõni fantast rikas perekond mind ei lapsendanud, kui ma seitsmene olin?

Lemmikvärv on mul veripunane, nii et vaadake ette, hahaa!

Minu parim sõber on… Nojah, mul on neid ikka mitu tükki, aga Louise hakkas nüüd Justine’iga sõbrustama ja hetkel pole mul õieti kedagi.

Süüa meeldib mulle kõike. Kõige parem asi on sünnipäevatort. Ja üldse kõik tordid ja koogid. Ja Smartised ja Marsid ja suured popkorniämbrid ja kummiämblikud ja Cornettod ja Big Macid, mille juurde käivad friikartulid ja maasikakokteil.

Minu perekond elab… Ma ei ole päris kindel, kus mu ema praegu just elab, kuna ta peab kogu aeg ringi rändama, sest ta tüdineks ära, kui ühes kohas liiga pikalt elaks.

Mulle meeldib kõige rohkem lugude kirjutamine. Ma olen neid kirjutanud virnade viisi, ma teen pildid ka juurde. Mõned lood teen raamatuteks.

Minu sotsiaaltöötaja nimi on Elaine ja mõnikord on ta igavene tüütus, hahaa!

Me räägime kõiksugu igavatest asjadest.

Aga minule ei meeldi rääkida emmest. Mitte Elaine’iga. See, mis ma oma emast mõtlen, on minu eraasi.

(Jacqueline Wilsoni raamatu „Tracy Beakeri lugu” järgi,
​inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann)
  1. Arutle pinginaabriga, kas Tracy on täiesti tavaline tüdruk. Põhjendage oma arvamust.
  2. Mis NAKSTId sinu peas mõlguvad?
  3. Järgnevalt on esitatud viis Tracy väidet. Mida sina neist arvad? Kas sa oled nendega nõus? Põhjenda oma vastust.
    ​Näidis: Mulle meeldib lugude kirjutamine.
    Jah, ka mulle meeldib mõnikord väga lugusid kirjutada, sest oma lugudes saan luua palju tegelasi, kes satuvad põnevatesse seiklustesse.
    • Soovid ei lähe täide.
    • Mulle meeldiks nõid olla.
    • Mu lemmikvärv on veripunane.
    • Mulle meeldib süüa kõike.
    • Kõige parem söök on sünnipäevatort.
  4. Võrdle mõisteid kodu ja lastekodu. Kas need tähendavad sama? Mille poolest need kaks mõistet erinevad, mille poolest sarnanevad?
  5. Koostame mini-uurimistöö.
    • Mõtle välja küsimusi selle kohta, mida tahaksid oma klassikaaslastest teada saada (milline on nende lemmikmuusika, -laulja, -toit, -raamat, -tund, -mäng, -tegevus vm).
    • Koosta küsimustest ankeet. Lase sõpradel paari päeva jooksul sellele vastata.
    • Kui oled saanud juba piisavalt vastuseid, tee kokkuvõte selle kohta, mida teada said.
    • Esita oma uurimistöö tulemused klassile.
    • Kõigi uurijate tulemustest koostage rühmatööna seinaleht „Meie klassi lemmikud”.
  6. Jätka töövihiku harjutusega 7.