Morsetähestiku leiutas 1835. aastal ameeriklane Samuel F. B. Morse, kes avastas, et elektriimpulssidega on võimalik edasi anda lühikesi ja pikki signaale. Nii leiutas ta elektritelegraafi. Selle tähestiku abil on võimalik tavalise tähestiku tähti, numbreid ja kirjavahemärke anda edasi punktide (lühike impulss) ja kriipsudena (pikk impulss). Neid signaale võib edasi anda näiteks pideva raadiosignaali saatjaga, mida lülitatakse vaheldumisi sisse ja välja (seda nimetatakse pidevlaineks), elektriimpulssidega näiteks telegraafijuhtmes, mehaanilise signaaliga (semafor), kuuldava signaaliga (näiteks vastu toru koputades või autosignaaliga) või nähtava signaaliga (lambiga vilgutades, käega viibates). Näiteks rahvusvahelise hädasignaali SOS saatmiseks tuleb edastada kolm lühikest impulssi, siis kolm pikka ja siis uuesti kolm lühikest.
Kui peate morsesignaale edastama ainult kätega, siis tuleb meeles pidada, et kokkuleppeliselt tähendab vasaku käega antud märk kriipsu ja parema käega antud märk punkti.
(Con Iggulden, Hal Iggulden„Ainult poistele. Kõik, mis meeldib 7–77 aasta vanustele poistele”)
- Tee endale tundmatute sõnade tähendus sõnastiku abil selgeks.
- Kui palju aastaid tagasi morsetähestik leiutati?
- Miks nimetatakse tähestikku morsetähestikuks?
- Mida tähendab lühend SOS? Mispuhul sellist teadet edastatakse? Otsi internetist, missugust hädakutsungit kasutatakse tänapäeval.
- Too näiteid, missugustes olukordades on vaja morsega oma sõnumit edastada.
- Mõtle üks sõna või teade ning edasta see morse abil (kirjutades, koputades, ainult kätega näidates vm viisil).
Tähestik
Morsetähestikku sul igapäevaelus vaja ei lähe, hädavajalik on aga tunda tähtedest koosnevat tähestikku.
Kindlas järjekorras tähed moodustavad tähestiku:
A B (C) D E F G H I J K L M N O P (Q) R S Š Z Ž T U V (W) Õ Ä Ö Ü (X)(Y)
Sulgudes on võõrtähed, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja võõrkeelsetes sõnades.
- Miks on vaja tähestikku hästi tunda? Too näiteid.
- Arutage klassis, kuidas on tekkinud sõna aabits.
- aabits
- värvid
- pintsel
- käärid
- paber
- kustutuskumm
- vihik
- pinal
- sõnastik
- õpik
- liim
- ranits
- marker
Häälikute liigid ja rõhuliide
Sõna aabits koosneb täis- ja kaashäälikutest, sh on kaks sulghäälikut.
Häälikud jagunevad aga ka helilisteks ja helituteks.
Helilisi ja helituid häälikuid pead teadma, kui tahad kasutada rõhuliidet (-gi/-ki).
Liite -gi lisame helilisele, liite -ki helitule häälikule, nt kalagi, haugki.
Liited -gi ja -ki kirjutatakse alati sõna lõppu, liite ees jääb sõna muutmata,
nt pallgi, koergi, autogi, karpki, kaskki, kasski, kukkki, laudki.
NB! Kaashäälikuühendi õigekirja reegel rõhuliite lisamisel ei kehti.
- Arutage klassis, miks on vaja mõnikord sõnale -gi või -ki liita. Miks nimetatakse neid liiteid rõhuliideteks?
- vend
- kahvel
- pliit
- nuga
- kann
- mina
- lukk
- onu
- suur
- tädi
- õde
- ilus
- kulp
- kastrul
- pott
- lusikas
- väike
- taldrik
