- Silmitse teksti veidi aega ja püüa ennustada, millest juttu tuleb.
Aino Pervik
Lühike talvepäev hakkas juba hämarduma. Oli viimane aeg seada end öömajale.
Suleline pühkis viimased pisarad silmist, neelas viimase nuuksatuse alla ja hakkas asjalikult mõtlema. Haraka juurest ei soovinud ta enam mingil juhul varju otsida. Kuid siilipapi juures oli ju mõnus ulualune ootel, seal oli soe pliit ja ka katus pea kohal. Siilipapi ise küll magas oma talveund, kuid ega ta keelaks Sulelisel paari ööd oma majas mööda saata. Hamba alla vist küll ei leia sealt suurt midagi, kuid lausa võimatu pole seegi. Haraka kokkuröövitud kraam ei läheks nagunii suust alla. Aga ka siilipapil võib vabalt kuskil mõni viljatera või seemnekupar veel peidus olla. Hädajuhtumiks ära pandud. Kuuma teed saab seal igal juhul teha.
Suleline vantsis siilipapa majja tagasi.
Õuest paukuva pakase käest tuppa astudes tundis Suleline, kuidas soojus lausa paitab nägu.
Suleline tegi uue tule pliidi alla ja tahtis minna välja teekannu sisse lund võtma, et sulatada lumest vett ja keeta veest teed. Paraku teekannu enam ei olnud. See, kes siin vargil oli käinud, oli viinud kaasa ka teekannu. Ühtegi potti ei olnud alles jäetud. Kõik oli minema viidud.
Suleline astus sahvrisse ja hakkas söögipoolist otsima. Ka siin oli hoolega tuhnitud, kõik oli põhjalikult segi paisatud ja läbi tuuseldatud. Ei olnud siin ivakestki, mida oleks kõlvanud hamba alla panna.
Mis seal ikka. Kui ei ole, siis ei ole. Suleline läks tuppa tagasi.
Ta otsustas tuua veel kuivanud sõnajalgu lisaks ja teha endale ööseks pehme aseme.
Suleline astus välja. Pakane oli veelgi kangemaks läinud ja Suleline mõtles murelikult, mis temast nõndaviisi edasi saab. Praegu oli muidugi kõige mõistlikum öö vastu valmistuda. Ta kandis mitu seljatäit sõnajalgu sisse. Sõnajalad olid lund täis tuisanud ja koos nendega tuli külm uuesti tuppa. Suleline rapsis lume ukse taha maha ja seadis sõnajalad mõnusaks pesaks kokku. Siis puges ta pessa ja tõmbus kerra. Suleline oleks tahtnud magama jääda, kuid uni ei tulnud. Kõht oli tühi ja süda musta muret täis.
Siis tuli talle meelde linn.
Kui lohutav oleks praegu Puhuja puhtas valges köögis istuda, kuuma teed juua, kaneelirulle süüa ja koos Puhujaga rääkida, kui kole on ikka see saatus, mis on neid tabanud.
Puhuja kutsuski teda ju linna tagasi. Puhuja ootab.
Kohe hommikul asun ma teele, mõtles Suleline. Seepeale jäi ta kergendust undega magama.
(Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega”)
 | |||||||
- Miks ei tahtnud Suleline Haraka juurde öömajale minna?
Leia tekstist kohad, kus on sellest juttu. - Missugune on loo meeleolu? Millest sa seda järeldad? Too tekstist näiteid.
- Kui tavaliselt annab õpetaja sulle vastamiseks testi, siis nüüd koosta ise teksti kohta valikvastustega test. Moodusta vähemalt viis nutikat küsimust, millele vastamiseks peab pinginaaber ka veidi vaeva nägema. Kui hätta jääd, vaata töövihikust harjutust 28.
Näidis: Suleline mõtles, et linnas ootab teda
a) Köhija;
b) Puhuja;
c) Tuduja. - Raamatus „Maailm Sulelise ja Karvasega” on huvitavate nimedega tegelasi: Suleline, Karvane, Puhuja, Õudik. Vali üks nimetatud tegelastest ja joonista vihikusse pilt, missugune võiks see tegelane välja näha
i ja j
Nimedel Köhija, Puhuja, Tuduja on ühesugune lõpp. See on liide -ja, mis väljendab alati tegijat. Tegijaliide on alati sõna lõpus ja kirjutatakse ühtviisi, sõltumata sellest, missugune on sõna algus. Nii võivadki vahel kõrvuti sattuda i ja j, nt tegija, posija, tantsija.
- Uurige üheskoos järgmisi sõnaridu ning arutage, mida iga sõnarea puhul kirjutamisel silmas tuleb pidada.
- saia, vaia, maias
- õppija, tantsija, viija
- ojja, majja, tujju
- süüa, müüa, lüüa
