Autod

Kui kõik maailma autod üksteise taha ritta seada, siis ulatuks rida Kuuni. Ja see pikeneks kogu aeg, sest igas sekundis valmib uus auto. Enamik autosid on pereautod, nendega sõidetakse kooli, tööle, poodi, sõprade juurde või puhkusereisile. Aga palju on ka eriotstarbelisi autosid, sealhulgas taksod, sport-, politsei- ja kiirabiautod.

Nii nagu 19. sajandi lõpul esimeste autode puhul, nii käitab ka tänapäeval autosid bensiini- või diiselmootor. Aga tervikuna on auto palju muutunud, isegi 30-aastased autod erinevad tugevasti tänapäeva autost. Uus auto on silmatorkavalt madal ja voolujooneline. Võimsad pidurid peatavad auto kiiresti ja elektronseadised reguleerivad mootori tööd nii, et auto sõidaks kiiresti, aga kulutaks vähe kütust.

Autodel on palju kasutusalasid ja peaaegu iga ala jaoks on eri liiki auto. Pereautode puhul on olnud eesmärgiks ruumikas salong, piisav kiirus ja kütuse kokkuhoid. Mitmesuguste eripäraste autode ehitamisel on põhieesmärgiks olnud näiteks kiirus, luksuslikkus või võimsus.

Kui 1880. aastatel ilmusid esimesed logisevad „hobuseta vankrid”, naersid inimesed nende üle. Ent tehnika kiire areng näitas, et auto jääb püsima. Juba 1903. a oli auto kiirus üle 110 km/h, aga auto oli kallis ja purunes kergesti. Edaspidi muutus auto järjest odavamaks ja töökindlamaks. Tänapäeval on auto kogu maailmas miljonite inimeste igapäevane liiklusvahend.

Esimene maanteesõiduk liikus auru jõul. 1769. a ehitas prantsuse sõjaväeinsener Nicolas Cugnot kahuri vedamiseks auruvankri. Selle kiirus oli umbes 5 km/h ja auru kogumiseks pidi ta iga 10 minuti järel peatuma.

Esimesed autod valmistati käsitsi ja nad olid nii kallid, et neid suutsid osta ainult väga rikkad. 1908. aastal rajas Henry Ford tehase automudeli T masstootmiseks. See oli esimene nii odav auto, et seda suutis osta ka keskmiselt teeniv inimene.