Võidusõiduajastu algus
Võidusõite on korraldatud peaaegu sama kaua, kui on olemas olnud auto, seega juba üle saja aasta.
Esimene suur autovõidusõit korraldati 1895. aastal Pariisist Bordeaux’sse. Võitja saavutas kiiruseks 24 km/h. Praegu võib see väga aeglane tunduda, sel ajal aga olid linnadevahelised teed ei midagi muud kui kühmulised mudased rajad.
Seda ammust võistlust võiks tänapäeval rohkem ralliks nimetada. Olgugi et ralli on nüüdisajal väga populaarne, peetakse enamik autovõidusõite just selle tarvis ehitatud võistlusradadel. Tähtsamad võistlused kannavad nime Grand Prix, mis prantsuse keeles tähendab „suur auhind”.
Võidusõiduautod jagunevad vormeliteks. Vormelid on kindlad reeglid, mis määravad, kuidas autod peavad olema tehtud, näiteks millise suuruse, kaalu ja mootorivõimsusega. Enne iga võistlust kontrollivad vastavad ametimehed autod hoolega üle.
Boksipeatus, kummide valimine
Rajaboksid on alad võistlusraja läheduses, kus võistlejate autosid tangi takse ja hooldatakse. Enamasti teeb üks võistlusauto igal võistlusel kaks või kolm boksipeatust. Pikematel võistlustel on peatusi muidugi rohkem.
Boksipeatustega on superkiire; ootamatu seisak võib võistlejale maksta võidu. Kogenud hooldemeeskond tangib auto, vahetab kummid, kontrollib mootorit ja puhastab võistleja kiivri tavaliselt kuue kuni üheksa sekundiga.
Võidusõidukumme on kaht põhitüüpi: kuivale rajale ja märjale teekattele. Märja teekatte kummidel on uurdemustriga välispind, kuhu sõidu ajal surutakse teepinna ja kummi vahele jääv vesi. Kuiva teekatte kummid on siledad, kuigi vormel 1 kummidel on nüüd neli sügavat uuret. See on ohutuse pärast, et vähendada auto kiirust kurvides.
(„Võidusõiduautod”, tõlkinud Tiit Heidmets)- Vasta teksti põhjal järgmistele küsimustele.
- Kus korraldati esimene võidusõit? Millal see toimus?
- Miks oli autode kiirus tol ajal väike?
- Mida tähendab sõnapaar Grand Prix?
- Mis on vormelid?
- Nimeta vähemalt kolm põhjust, miks tehakse võistlustel boksipeatusi.
- Kui kaua keskmiselt boksipeatus aega võtab?
