Kuidas alustada näidendi lavastamist?

Mae Kivilo

  • Kõigepealt olgu sul üks lugu, milles juhtub üht-teist huvitavat. Kõige lihtsam on võtta näidend mõnest raamatust. Aga ise kirjutada on hoopis põnevam. Sa kindlasti tead, et näidendid pannakse kirja otseses kõnes. Tegelasi, kostüüme, tegevust, lava kujundust, hääli ja valgust ning nende muutumist kirjeldatakse näidendi tekstis eraldi märkustena või sulgudes.
  • Oletame nüüd, et kirjutasidki näidendi valmis või leidsid selle raamatust. Püüa endale väga täpselt selgeks teha, MILLEST LUGU JUTUSTAB. Mis on selles loos kõige tähtsam?
  • Nüüd soovitan sul üles kirjutada kõik olulised TEGEVUSED toimumise järjekorras. Siis ei lähe mänguhoos ükski tähtis koht meelest ära.
  • Kui TEGEVUSAEG ei ole määratud, siis võid mängida näiteks nii, et Printsess otsib oma õde terve öö ning jõuab nõiamajani alles järgmisel hommikul, või nii, et ta otsib õde seitse aastat ja jõuab alles siis nõia juurde.
  • Nüüd tuleks mõelda TEGEVUSKOHTADE peale. Sündmuste järjestamisest on hea alustada ka lavakujundust.
  • Nüüd kirjuta üles, mitu TEGELAST sinu loos on.
  • Kõik inimesed maailmas on erinevad, nii ka näidendite tegelased. Soovitan sul tegelaste kohta näidendi tekstist välja kirjutada need sõnad, mis igaüht kõige paremini ISELOOMUSTAVAD.
    ​Näiteks nii:
    ​Printsess – ilus, hoolitsev, julge.
    ​Väike õde – tilluke, hajameelne.
    ​Nõid – algul kole, vana, kivist kätega, vihane; kuningannaks muutudes ilus, leebe, helde.
  • Mõnikord ei ole jutustaja tegelast üldse iseloomustanud. Siis on sinul kui kunstnikul vaba voli välja mõelda, milline on näiteks Printsessi ema või miks prints oli kivistumishetkel nii vihane.
  • Järgmisena kujutle, kuidas tegelased välja näevad, kuidas nad räägivad, kuidas liiguvad. Iseloomustavate sõnade reast on nüüd päris palju abi. Siit algab teatrikunstniku töö. Sa pead vastama paljudele küsimustele: mis on Printsessil jalas, mis värvi on nõia maja aknaraamid, kas sel on üldse aknaid, kas kuninganna juuksed on pikad või lühikesed ja nii edasi.
    ​Kuidas näeb Punamütsikese muinasjutus välja Hunt, kes on ära söönud Punamütsikese ja Vanaema? Kui oled tegelased joonistanud või maalinud, siis on ju lihtne juurde teha veel üks paks teise vaatuse Hunt. Kui aga Hunti mängib laps, tuleb sul nutikas kostüüm välja mõelda. Võib-olla näiteks selline, kuhu Punamütsike ja Vanaema saaksid kahekesi sisse pugeda?
    ​​Kindlasti leiad hea lahenduse, lase ainult kujutlusvõimel lennata!
  • Muuseas, võib-olla sa kahtled, kas enne mängimist tasub nii pikka kirjatööd ette võtta? Ma ütlen sulle: vahel tõesti ei tasu. Aga pikemad ja põhjalikumad näitemängud vajavad ka pikemat ja põhjalikumat ettev almistust. Nüüd sa siis tead, kuidas see käib.
(Mae Kivilo raamatu „Teater!” järgi)
  1. Esitage klassis pantomiime.
    • Selleks sobivad suurepäraselt „Aliase” mängu kaardid, mis pannakse lauale, pilt allpool.
    • Keegi klassist tuleb ja võtab ühe kaardi, mida kaaslastele ei näita.
    • Ta peab kaardi sisu teistele arusaadavaks tegema, kasutades vaid oma kehakeelt. Häält kasutada ei tohi.
    • Kes esimesena kaardil olnud sõna ära arvab, saab kaardi enda kätte ja esitab järgmise pantomiimi.
    • See õpilane, kes mängu lõpuks kogub kõige rohkem kaarte, on võitja.
  2. Mängime lausete moodustamise mängu.
    • Iga õpilane võtab endale paberilehe.
    • Siis kirjutab ta paberi ülaservale tegija (kes?) ja voldib serva alla, et sõna näha ei oleks, ning annab järgmisele õpilasele.
    • Teine õpilane kirjutab tegevuse (mida teeb?) ja keerab jälle leheserva peale.
    • Kolmas õpilane kirjutab sõna, mis vastab küsimusele kellega?.
    • Neljas õpilane kirjutab sõna, mis vastab küsimusele kus?.
    • Viies õpilane kirjutab sõna, mis vastab küsimusele millal?.
    • Kuues õpilane kirjutab sõna, mis vastab küsimusele miks?.
    • Järgmine õpilane voldib lehe lahti ja loeb lause ette.
  3. Jätka töövihiku harjutusega 58.

Üks näidendi liike on pantomiim. See on tummnäidend, kus sisu edastamiseks ei kasutata suulist kõnet, vaid liikumisi ja näoilmeid.