Priit Aimla
Küsimusi kukub pähe,
mõni neist lööb muhugi.
Peast nad minema ei lähe
ise mitte kuhugi.
Pähe jätta neid ei tasu,
pista parem suhu:
suus on küsimustest kasu −
kostab ükskõik kuhu!
Siis saad näiteks pärida:
kas kass võib nätsu närida?
Kas lehm, kes söönud soolast,
peab lugu pepsikoolast?
Kas ingleid kasvab Inglismaal
ja iiriskomme Iirimaal?
Kas Naissaar on täis naisi
ja maismaa ainult maisi?
Kas lendur palja silmaga
näeb maad ka pilves ilmaga
Kas tal ei ole kartust,
et Pärnut otsib Tartust?
Kui seep su peos lööb vahule,
siis süda ei jää rahule:
miks kloppimata kunagi
ei lähe vahtu munagi?
Kas tennis on su jalanõu
ja lauatennis lauanõu?
Kui taksos sõidab saksofon,
kas sellest saab siis taksofon?
Sind kohutavalt huvitab,
kuskohas neeger suvitab,
et juba maiks või juuniks
ta päevitab end pruuniks...
Mõtteid sajab nagu rahet,
neid ei maksa peletada:
siis saad tõe ja vale vahet
teistelegi seletada.
- Otsi luuletusest lõbusat meeleolu loovaid väljendeid ja küsimusi.
- Missugused küsimused löövad pähe muhu?
Miks on parem sellised küsimused suhu pista, mis kasu nad suus toovad? - Arutage klassis, kuidas mõista vanasõnu „Küsija suu peale ei lööda” ja „Üks rumal mõistab rohkem küsida kui üheksa tarka vastata”.
- Kust otsid vastust, kui sul tekivad järgmised küsimused?
Millal on sel aastal vastlapäev? Mis on Eesti sügavaim järv? Mis on raudteejaama infotelefoni number? Millal on sõbra sünnipäev? Kui kaua sõidab buss Tallinnast Tartusse? Mitu poega sünnib tavaliselt kodujänesel? Mis ilm tuleb homme? Mis rohtu võtta kõrge palaviku puhul? Mis on homseks eesti keeles õppida? Mitu muna tuleb panna pannkoogitaignasse? Kes kirjutas raamatud Harry Potterist? Kui palju maksab sinu lemmikajakirja aasta tellimus?
