Henno Käo
Nagu igal õhtul, istusid Mage ja Soolane teleka ees ja vaatasid seebikat. Ja nagu ikka, sõid nad samal ajal kiluvõileibu.
„Jube mage värk!” ütles Soolane. See käis seebika pihta.
„Metsikult soolane!” ütles Mage. See käis muidugi võileiva kohta.
„Ära siis söö, kui sa soolast ei taha,” ütles Soolane.
„Mis sa sest vahid, kui see nii mage on,” manitses Mage.
Nii nad riidu läksidki. Lausa kaklema.
„On jah mage!” karjus Soolane.
„On jah soolane!” röökis Mage.
„Ise oled soolane!” kisendas Soolane.
„Ise oled mage!” lõugas Mage.
„Ah et mina olen mage!” sisistas Soolane ja äigas ajalehega.
„Või et mina olen soolane!” kähistas Mage ja virutas sussiga.
Võileivataldrik lendas kummuli. Tuba keerati põhjalikult segi. Mis seal aga lõppude lõpuks oli soolane või kes mage, sellest ei saanudki enam sotti.
(Henno Käo „Printsuss”)
- Lugege Soolase ja Mageda tekst klassis tegelaskõnena. Määrake ka jutustaja. Pange tähele, et autor kasutab sõnu röökis, karjus, sisistas, manitses. Arves tage seda kindlasti dialoogi lugemisel.
- Loe teksti nii, et asendad igal pool tekstis sõna mage sõnaga sile ja sõna soolane sõnaga karvane. Proovi lugeda nii kiiresti kui võimalik.
- Leia vastandsõnad (mõnel sõnal võib olla ka mitu vastandsõna)
- nimisõnadele: vanaisa, suvi, hommik, mure, kiitus, põrand, kass, tütar, töö, öö;
- omadussõnadele: terve, lahja, rumal, must, hea, kallis, tahke, sõbralik, range, sirge, kirjalik;
- tegusõnadele: kiitma, jooksma, viskama, karjuma, vaikima, kukkuma, uinuma, küsima, lubama, rõõmustama.
- Kui sa ei tea, mis võiks olla mõne sõna vastandsõna, siis kasuta Asta Õimu „Antonüümisõnastikku” (vt ka portaal.eki/dict/antonyymid).
Vastandsõnad ehk antonüümid esitavad kahte vastandlikku omadust, mis mingil esemel või inimesel ei saa reeglina ühtaegu olla, nt soolane ja mage.
Vastandsõnad võivad olla omadussõnad, aga ka näiteks tegusõnad (naerma – nutma) või nimisõnad (poiss – tüdruk).
