Teraspoiss (Jüri Parijõgi)

Pärast ema surma satub Jaan Kattai orbude varjupaika. Varjupaigas tuleb tal hakkama saada paljude keeruliste olukordadega. Kohe alguses satub ta konflikti Jüri Lillaga, hüüdnimega Krõhva. Poiste tüli näib järjest hoogu võtvat, nii et ühel õhtul lõpeb see isegi kaklusega. Jaan aga jääb endale kindlaks.

Lillaga olid Jaanil nüüd vahekorrad enamvähem selged. Mõlemad teadsid, mida teineteiselt võib oodata ja kui palju enesele teise suhtes võib lubada. Jaanil ei tarvitsenud karta, et see pikk poisilogask talle jala peale astub või omavoliliselt ta kapi kallale läheb. Ühtlasi teadis ta ka, et Lilla suhtes tuleb olla igati ettevaatlik, näiline rahu nende mõlema vahel ei tähenda kaugeltki veel leppimist ja sõprust. Lilla on salakaval ja tige: nende vastu, kellest üle on, näitab mõnikord küll üleolevat heatahtlikkust, kuid võib muutuda kohe jõhkraks, kui tema tahtmist ei täideta ega tempe heaks ei kiideta.

Jaanist käis ta tollest õhtust saadik kuidagi poolpõiki mööda, ei näidanud küll kuskil vaenu, kuid Jaan märkas, et viha ei olnud kustunud, tuha all võis leegitseda tuli.

Kord sattusid nad pargiteel mõlemad ootamata vastamisi. Mõlemad kõndisid, pead maas, oma mõtteis ega märganud teineteist enne, kui olid peaaegu rinnutsi koos. Mõlemad jäid korraga seisma, puurisid teineteist silmadega, siis astusid kõrvale – korraga.

„Nii oligi kõige parem,” arvas Jaan pärast. „Kumbki ei kaotanud ega võitnud.”

/---/

Kui ta viimaks trepist üles läks oma rühma tuppa, kuuldus sealt suurt müra, kisa ja nuttu. Mis seal lahti peaks olema? Ta võttis mitu astet korraga ja tormas uksest sisse.

Ahju juures olid poisid salgas koos, seina ääres seisis Kalju Vadi, keda varjupaigas kutsuti Häireks, ja karjus täiest kõrist.

„Mis siin lahti on?” küsis Jaan lähemalt poisilt.

„Ee… ei midagi! Poisid hakkasid nalja tegema, panid häire käima… Siis tuli ka Krõhva siia, ja nüüd teevad mehikesele liiga.”

Jaan tundis Kaljut, keda tema kisa pärast Häireks kutsuti, juba esimesest päevast. See oli sama väike tedretähniline poiss, kes tema tulekust läks naaberrühma teatama ja Krõhva sinna kutsus. See väike poiss mängis varjupaigas haledat osa. Ta oli juba ammu vabatahtlikult hakanud mingiks varjupaiga narriks. Jaan mäletas, et sageli poisid kogunesid ta ümber mütsakusse ja käskisid tal teha kõiksugu veidraid nägusid ja naljakaid hääli: ta püüdis siis endast teiste meeleheaks niipalju veidrusi välja pressida kui aga suutis. Mõnikord muutus ta oma veiderdaja osas nii haledaks ja armetuks, et poistel temast kahju hakkas ja nad laiali läksid. Teinekord muutus ta kõigile nii vastikuks, et ta vastu lausa viha tunti. Siis hakati harilikult „häiret käima panema”. See toimus nii, et keegi poistest läks ta juurde, näpistas või torkis teda ja ütles: „Tee häiret”, mispeale poisike harilikult karjuma pistis. See oli mingi metsik kisa, nutu, meeleheite ja teeskluse vahel. See kisa äratas pealtvaatajais kõik metsikud kired, nii et nad poisi torkimisele enne lõppu ei teinud, kui see kahvatuna maha langes, kilades ja hambaid kiristades.

Jaan märkas juba eemalt poisi kisast, et häire käitamisega on kaugele mindud. Ta murdis poiste salgast tee läbi ja sattus vastamisi Lillaga, kes plekist kompveki­pihtidega Vadit näpistas kaelalt, põskedelt, käeseljalt ja iga kord kamandas: „Öine häire!”

„Jätke poiss rahule!” käratas Jaan ja tundis, kuidas veri lööb talle pähe.

„Ära ikka toredaks mine!” vastas Lilla, püüdes otsida mingisugust hooletut naljatooni ja osatades Jaani oma pihtidega.

Jaan haaras Lilla õlgadest kinni ja tõukas teda kõigest jõust ukse poole. Samal silmapilgul aga avanes uks ja Lilla lendas sisseastuvale juhatajale vastu rindu. Kõik jooksid laiali oma voodite juurde, ainult Jaan jäi juhatajaga silm silma vastu. Lilla hoidis ukse juurde, kuna kahvatu Vadi lõõtsutas ja seina ääres sõrmi väänas.

Juhataja haaras Lilla kraest kinni ja käratas:

„Mis sa tormad, et inimesi ei näe!”

„Kattai tuli kaklema ja tõukas,” venitas Lilla.

Juhataja laskis Lilla lahti, astus Jaani ette, laskis oma luurava pilgu poisist üle käia, siis küsis:

„Mispärast sa kaklesid?”

Jaan ei vastanud midagi, vaatas esiti juhatajale otsa, siis temast mööda, kus Lilla talle juhataja selja tagant parastavat nägu tegi ja pikka nina näitas.

Jaan lõi pea selga, vaatas juhatajale otse silma sisse, siis ütles:

„Eks Lilla ise räägi, mis kaklus siin oli.”

Lilla tuli juhataja selja tagant välja ja seletas hädise näoga:

„Meie olime siin niisama koos ja… tegime nalja. Siis tuli Kattai sisse ja tükkis kohe mulle külge.”

Jaan ei lausunud selle peale midagi, laskis silmad käia üle poiste, kes seisid igaüks oma voodi ees ja vaikisid. Keegi ei teinud häältki juhtumi tõeliseks selgituseks. Jaan ootas mõne aja, siis suunas oma pilgu taas juhataja näole ja jäi endiselt seisma.

Juhatajal kas ei olnudki tahtmist asja lähemalt uurima hakata või rahuldas teda Lilla seletus, ta näitas näpuga seina äärde ja ütles:

„Jääd siia seisma kogu tunniks. Praegu on kell pool üheksa. Pool kümme tuled nurgast ära ja lähed ütled härra Karusele, et mina sind karistasin.”

Jaan taganes seina äärde ja jäi sinna trotslikult seisma. /---/

Kui juhataja ruumist lahkus, hingasid kõik kergemalt. Mõni hakkas Jaani õpetama, et ta oleks pidanud kõik ära rääkima, siis oleks Krõhva vahele jäänud. Jaan naeratas üleolevalt ega lausunud selle õpetuse peale sõnagi. Tulgu siis nüüd vähemalt nurgast ära, andsid teised head nõu, ega siin kedagi nägemas ole.

„Ma võin ka selle aja ära seista – mis see mulle ikka teeb,” raius Jaan selle peale ja jäi siis hoopis vait.

Poisid hakkasid magama minema ja voodeid kohendama. Kõigil oli tekkinud olukorrast piinlik ja halb. Häbelikult hoidusid nad Jaani pilkudega kohtumast ja vaatasid teda kõrvalt. Seal ta seisis seina ääres, sirgelt nagu kuju, vaadates kord üle voodite, kord suunates oma pilgu ebamäärasesse kaugusse.

„Eesti kirjakeele seletav sõnastik” annab sõnale „türann” kaks tähendust: 1) aj Vana-Kreeka polistes ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja Türann Polykrates. Samose türann; 2) vägivallavalitseja, hirmuvalitseja; türanniseerija Kuningas oli närune türann. Türann Napoleon. Ta on oma laste suhtes türann. Jõi, skandaalitses, mängis türanni. On kodus tõeline türann.