Rikkalik muusikapärand
Vaimsust eelistav rahvas
Ukraina asub Ida-Euroopas. See on pindalalt suurim tervenisti Euroopas asuv riik. Ukraina pindala on umbes sama suur kui Prantsusmaa ja Eesti kokku.
Ukrainlastel on palju naabreid: Rumeenia, Moldova, Ungari, Slovakkia, Poola, Valgevene ja Venemaa. Läänes ulatub Ukraina Karpaatide mägedesse ning lõunas Musta ja Aasovi mereni.
Ukrainas räägitakse ukraina keelt ning selle pealinn on Kiiev (Kõjiv).
Ukrainlased iseloomustavad end kui maailmale avatud ja südamlikke inimesi. Oma vabaduse nimel ei ole ukrainlastel kahju loobuda isiklikust heaolust ning piirata oma vajadusi.
Laulikud ja pillid
Nii laulmine kui ka instrumentaalmuusika on Ukraina pärimuskultuuris olulised ning kooskõlas looduse ning selle pinnavormidega.
Ukraina steppides ja tasandikel oli lihtne rännata. Seal mõõtsid maad rändlaulikud ehk kobzarid. Nende laulud, duumad, pajatasid ennekõike ajaloolistest sündmustest. Laulu saateks sõrmitsesid nad selliseid näppepille nagu kobza või kandle ja lauto omadusi ühendav kobza sugulaspill banduura. Banduura mängimine nõuab suur osavust, kuna kontsertpillil võib olla kuni 65 keelt ning selle korpus kaalub 8 kg.
Mägises Lääne-Ukrainas tunti Alpi sarve tüüpi signaalpilli trembita, millega sai kaugema kandi rahvast teavitada surmade, matuste, aga ka pulmade toimumise kohta. Asukoht mägede vahel selgitab ka flöötide (sopilka) populaarsust ja mitmekesisust Ukraina lääneosas.
Peale näppe- ja puupuhkpillide mängiti Ukrainas viiulit ning löökpille ning kasutusel oli ka parmupill.
Mängi banduurat
Arvuti klahvistiku kahte alumist täherida või hiirt kasutades saad proovida banduuramängu siin.
Naiste hääl
Ukrainas on levinud omapärane naiste laulmisviis, mida nimetatakse valgeks hääleks (ukr білий голос). Metsikute lagedate väljade ja põldude vahel kujunenud valju rinnahäälega laulmine sarnaneb seto naiste leelotamisega ning on laiemalt levinud Ida-Euroopa aladel, sh Poolas.
Käredal kõrihäälel esitati rahvalaule enamasti eeslaulja ning 2–3-häälse kooriga, kuid lauldi ka ühehäälselt.
Lauldi rahvakalendri tähtpäevadel ja töötegemise kõrvale. Laulud saatsid nii pulmi kui ka laste unele äiutamist. Lauldi pärisorjuse näguripäevadest ning poegade sõtta saatmise valust. Oma koht oli ka naljalauludel.
Ukraina külade elavat rahvalaulutraditsiooni talletab the Polyphony Project. Laulufailidele klikkides saad kuulata memmede hääli koos ja eraldi.
Esiemade pärand
Ukraina lauljatar ja pärimusuurija Maritška Martšõk on loonud Ukraina rahvalaulude digitaalse arhiivi.
Peale helisalvestiste ja laulusõnade leiab siit ka noote. Laulud on grupeeritud piirkondade ja teemade kaupa.
Sõduritants hopakk
Ukrainlaste tuntuim tants on hopakk. Akrobaatilisi hüppeid sisaldav ja palju jõudu nõudev tants kujunes välja kasakatest sõdurite ajaviitena.
Võitlustest vabadel jõudehetkedel tantsinud mehed matkisid lahingutegevust ning näitasid seejuures oma mehelikkust, jõudu ja kiirust.
Hiljem levis hopakk ka paaris- ja rühmatantsuna ning selle rütme on kasutatud nii ooperites kui ka ballettides.
Ukraina klassikaline muusika
Ukraina heliloojad
Ukraina esimene kõrgem muusikaõppeasutus rajati 1738. aastal Hlukhivis. Seal sai esmalt õppida laulmist, viiuli- ja banduuramängu ning noodikirja.
Nii nagu Eestis, toimus ka Ukraina kultuurielus 19. sajandi lõpus rahvuslik ärkamine.
Ukraina esimesi rahvuslikus vaimus kirjutanud heliloojaid oli Mõkola Lõssenko. Lõssenko propageeris nii ukraina keele kui ka rahvaviiside kasutamist professionaalses heliloomingus. Samuti kirjutas ta muusikat Ukraina luuletajate tekstidele.
20. sajandil tegutsenud silmapaistvaimad Ukraina heliloojad Mõkola Leontovõtš ja Borõs Ljatošõnskõi pidid oma eluajal taluma nõukogude võimu poolt tagakiusamist. Nad vältisid oma loomingus võimude soositud muusikažanreid ning seisid kindlalt rahvusliku helikeele püsimise eest.
Uuema aja heliloojatest paistab silma Mõroslav Skorõk, kes on kirjutanud nii sümfoonilist, koori- kui ka kammermuusikat.
Ukrainast on pärit tuntud pianist ja helilooja Valentõn Sõlvestrov ning kammerorkester Kiievi Virtuoosid.
Mõkola Lõssenko. „Eleegia“
Tuntud uusaastalaul
Ukraina üks tuntumaid viise on pärit rahvalaulust „Щедрик“, mis räägib külluslikust õhtust (ukr щедрий вечор, 31. detsember).
Rahvalaulu meloodia on väga vana ja pärineb ristiusustamiseelsest ajast.
Ukrainlaste vana-aastaõhtu kombestiku kohaselt käidi štšedrivkat lauldes tarest taresse ning sooviti pererahvale jõukust ja kõike paremat.
1916. aastal seadis helilooja Mõkola Leontovõtš laulu koorile ning sellest peale on „Щедрик“ maailmas üha rohkem tuntust kogunud.
Mõkola Leontovõtš. „Щедрик“ (seade F. Jung)
Tänapäeval lauldakse Ukraina rahvaviisi enamasti ingliskeelsena pealkirja „Carol of the Bells“ all ning sellest on valminud palju uusi seadeid.
Borõss Ljatošõnsõki. Sümfoonia „Rahu alistab sõja“, III osa
Mõroslav Skorõk. „Tants“ (teosest „Hutsuulide triptühhon“)
Mida sarnast ja mida erinevat võib leida Ukraina ja Eesti (muusika)kultuurist? Vali rippmenüüst õige variant.
Esimese kõrgema muusikaõppeasutuse rajamine 18. sajandil | |
Rahvuslik ärkamisaeg 19. sajandi lõpus | |
Naiste omalaadne laulmisviis | |
End näppepillil saatvad rändlaulikud |
Märgi loetelus ära kõik Ukraina naaberriigid.
Mitu naaberriiki kokku said? Kirjuta arv.
Millise mere kaldal asub Ukraina? mere kaldal.
Štšedrik
