Sugulasrahvas
Soome nimelugu
Soome Vabariik on meie põhjanaaber. Arvatakse, et paljudes keeltes levinud nimetus Finland tuleneb germaani sõnast finn. See tähistab kütti-korilast ning seda esineb paljude Skandinaavia kohanimede osana, näiteks Finnmark, mis on Norra põhjapoolseim maakond.
Soomlased ise kutsuvad oma maad Suomiks. Sellel arvatakse olevat mitu võimalikku päritolu: balti sõna zeme tähendab maad, soomekeelne suomaa aga soostunud maad. Tõepoolest, sood hõlmavad üle kolmandiku Soome pindalast.
Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni.
Vanem ja uuem rahvalaul
Soome vanem rahvalaul runo on väga sarnane meie regilauluga. Mõlemale on iseloomulik algriim ning laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes.
Nii nagu meie eepos „Kalevipoeg“ on kirja pandud regivärsi vormis, koosneb ka soome eepos „Kalevala“ runodest.
Sarnaselt Eestiga asendus ka Soomes 18.–19. sajandil vanem rahvalaul uuema rahvalauluga, mida iseloomustavad lõppriim ja teksti koondumine salmidesse.
Eepos „Kalevala“
Kannel
„Konevitsa kloostri kellad“ (kantele)
Pillid ja tantsud
Nii nagu eestlastel Vanemuine, mängis ka soomlaste eepose kangelane Väinämöinen kannelt.
Soome kannel on 5-keelne ja seda saab häälestada nii duur- kui ka mollhelilaadi.
Populaarsematest rahvapillidest võib nimetada veel vilepilli, parmupilli ning uuema rahvalaulu saateks kasutatavat viiulit ja lõõtspilli.
Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi.
Soome hümn
Eesti ja Soome hümnil on sama viis. Selle autor on saksa päritolu Soomes elanud ja töötanud helilooja Fredrik Pacius.
Soome tähistab iseseisvuspäeva 6. detsembril.
Fredrik Pacius. „Maamme“
Jukka Linkola. „Kiviloits“
Einojuhani Rautavaara. „Melanhoolia“
Kaija Saariaho. „Unelaul“
Milles avaldub soomlaste ja eestlaste rahvuslik sugulus?
- Eestlaste Soomes elavates sugulastes.
- Kahe keele sarnasuses.
- Rahvamuusika ühistes joontes.
Milles täpselt avalduvad soomlaste ja eestlaste rahvamuusika ühised jooned?
Sarnane rahvapill | |
Sarnane ettekandeviis | |
Ühine muutus 18.-19. sajandil |
Mõtle, miks on tulnud Rootsi ja Vene mõjutused Soome rahvatantsudesse.
- Soome on kuulunud mõlema naaberriigi alla.
- Soomlastest tantsijad on käinud naaberriikides koolitusel.
- On loomulik, et kõrvuti elavate rahvaste vahel toimub kultuurivahetus.
Soome muusika maailmas
Jean Sibelius
Jean Sibelius (1865–1957) on Soome kuulsaimaid professionaalseid heliloojadi. Ta kogus tuntust eelkõige oma orkestriteostega ja on kirjutanud nii sümfooniaid kui ka sümfoonilisi poeeme.
Hümnilaadset sümfoonilist poeemi „Finlandia“ peavad soomlased oma muusikaliseks sümboliks.
Kõrvuti karge põhjamaise loodusega ammutas Sibelius inspiratsiooni ka Soome ajaloost ning eeposest „Kalevala“.
Jean Sibelius
- Kuula katkendit Sibeliuse palast „Finlandia“. Millised pillid mängivad?
- Keelpillid
- Puhkpillid
- Löökpillid
- Kuula katkendit Sibeliuse orkestripalast „Andante festivo“. Millised pillid mängivad siin?
- Keelpillid
- Puhkpillid
- Löökpillid
Rock-muusika edu
Ansamblitest on Eesti publikule hästi tuntud hard rock’i viljelev bänd Lordi, kes 2006. aastal võitis Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga „Hard Rock Hallelujah“.
Maailmas on tähelepanu äratanud tšellodest koosnev ansambel Apocalyptica, samuti on kontserdilavadel oodatud saami muusik Wimme Saari või Eestiski kontserte andnud akordionist Kimmo Pohjonen.
Samuli Kosminen, Kimmo Pohjonen. „Udu“
Karjapoiss
Kuula ja laula laulu „Karjapoiss“.
Harjuta laulmist muusika saatel. Õpi viis selgeks astmenimetustega.
Kus asub selles laulus JO?
- Teisel joonel
- Teises vahes
- Abijoonel
Mis helistikus laul on?
- E-duuris
- e-mollis
- G-duuris
Mis noodi ees on kõrgendusmärk?
- D
- E
- F
Mis on selle astme nimetus?
Minun kultani kaunis on
„Minun kultani kaunis on“ (seadnud J. Panula)
Finlandia
