Mitmekülgne muusik
Helide loomine kui elukutse
Miina Härma (1864–1941) oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja.
Ta sündis muusikalembeses kooliõpetaja peres Tartu lähedal ja alustas 15-aastaselt kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni juures.
1890. aastal lõpetas ta Peterburi konservatooriumi organisti ja heliloojana. Nii oli ta üks esimesi kõrgharidusega Eesti muusikuid. Organistina esines Miina Härma peale Venemaa ka Saksamaal ja Suurbritannias. Tõenäoliselt oli ta esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust.
1894. aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis oli võidukas mitmel võistulaulmisel.
Pärast tagasipöördumist Kroonlinnast, kus ta töötas muusikaõpetajana, jätkas Miina Härma tööd oma kooriga ning juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel.
Eesti Vabariigi ajal kuulus ta paljude kultuuriseltside asutajate ja juhtide hulka ning aitas innukalt kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele.
Rahvalaulud hoiavad Eesti kõla
Miina Härma huvitus eesti rahvalauludest, käis neid kogumas ja seadis kooridele.
Tuntumad rahvalaulutöötlused on „Lauliku lapsepõli“ ja segakooridele loodud „Tuljak“. Nendes kasutab ta uudset võtet – mitme viisi liitmist üheks lauluks.
„Tuljak“ on läbi aegade olnud üks armastatumaid lugusid üldlaulupidude repertuaaris ning sama muusika järgi seatud tants on üheks tantsupidude kõrghetkeks.
Armastatud koorilaulud tänapäevani
Miina Härma heliloomingu väärtuslikem osa on koorilaulud, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele.
Naiskoori repertuaari ilmestavad enamasti lüürilised laulud, näiteks „Ei saa mitte vaiki olla“.
Meeskooride kullafondi kuulub aga „Meeste laul“, millega algavad tänapäevalgi kõik meeskooride laulupäevad.
Kes oli Miina Härma esimeseks klaveri- ja kompositsiooniõpetajaks Tartus?
Miks peame Miina Härmat professionaalseks heliloojaks, vendadest heliloojaid Saebelmanne aga mitte? Märgi õiged vastused.
- Miina Härma väärib paremat tiitlit, kuna ta on naine.
- Ainult koorilaule loovaid heliloojaid ei peeta elukutselisteks.
- Miina Härma oli omandanud muusikaalase kõrghariduse, Saebelmannid mitte.
- Miina Härma teenis oma leiva muusikaliste ametitega: ta oli organist, helilooja, koorijuht.
Mis sina arvad, miks on enamik heliloojaid olnud mehed?
Kirjuta veel mõne naishelilooja nimi.
Ei saa mitte vaiki olla
Kuula ja laula laulu „Ei saa mitte vaiki olla“. Leia noodist dünaamikamärgid ja järgi neid lauldes.
Harjuta laulmist muusika saatel. Õpi viis selgeks astmenimedega.
Kus asub selles laulus JO?
- Esimese joone all
- Esimese abijoone all
Milliseid helilaade on Härma siin laulus kasutanud?
- Nii duur- kui ka mollhelilaadi
- Duurhelilaadi
- Mollhelilaadi
Millises helistikus on laulu 1. rida?
- h-mollis
- D-duurs
Millises helistikus on laulu 2. rida?
- h-mollis
- D-duurs
