Teatri sünd
Laulu- ja mänguseltsid
19. sajandi teisest poolest alates oli eesti muusikaelu tihedalt seotud nn laulu- ja mänguseltsidega: Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas.
Seltsid koondasid enda ümber hulgaliselt kultuurihuvilisi inimesi ja pärast esimest üldlaulupidu muutus nende tegevus eriti aktiivseks.
Nii etendusid 1870. aastal Vanemuises Lydia Koidula näidendid „Saaremaa onupoeg“ ja „Kosjakased“ ning aasta hiljem andis oma esimese etenduse Estonia selts.
Esimene sümfooniaorkester
1900. aastal kutsus helilooja Aleksander Läte Tartus kokku eesti esimese sümfooniaorkestri.
1908. aastal asutati sümfooniaorkester Vanemuise seltsi juurde.
Tallinnas aga organiseeris kontserte Estonia muusikaosakond.
Rahvalikud sümfooniakontserdid kogusid kiirelt populaarsust ja koorilaulu kõrval hakkas jõudsalt arenema ka instrumentaalmuusika.
Kodumaised lavateosed
20. sajandi algusaastaid loetakse eesti teatri sünniajaks.
Muusikalavastused, mida 19. sajandi lõpul mängiti, olid peamiselt Euroopast pärit operetid ja ooperid ning eesti heliloojate loodud rahvuslikus meeleolus lustlikud laulumängud.
Eesti esimese ooperi „Vikerlased“ (1928) autoriks oli helilooja Evald Aav.
Esimeseks eesti algupäraseks balletiks oli aga Eduard Tubina „Kratt“ (1940, esietendus 1943).
Neist esimene kirjeldab muinaseestlaste elu ning teise nimitegelane on pärit eesti mütoloogiast.
Muusikaharidus
Kõrgharidusega muusikud
Enamik meie esimesi professionaalseid heliloojaid omandas kõrgema hariduse Peterburi konservatooriumis, kuna Eestis sellist õppeasutust polnud.
Peterburist sai lisaks pillimänguoskusele ka kompositsioonialase hariduse terve rida eesti muusikaelu kujundanud heliloojaid: Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mihkel Lüdig, Mart Saar, Rudolf Tobias, Konstantin Türnpu jt.
Õppeasutuste rajamine
Eestis jõuti muusikakoolide asutamiseni 1919. aastal.
Tollasest Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist on tänaseks kujunenud kaks kooli: Georg Otsa nimeline muusikakool ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia.
Tartusse loodud muusikakool oli aga praeguse Heino Elleri nimelise muusikakooli eelkäija.
19.–20. sajandi vahetusel arenes Eesti muusikaelu tormiliselt. Rühmita sündmused toimumisaja järgi.
- Näidend „Kosjakased“
- Muusikakoolide rajamine Tartusse ja Tallinnasse
- Näidend „Saaremaa onupoeg“
- Eesti teatri sünd
- Estonia seltsi asutamine
- Esimeste sümfoonia-orkestrite asutamine
- Vanemuise seltsi asutamine
- Ballett „Kratt“
- Ooper „Vikerlased“
- Kuula Mart Saare „Lindude laulu“ ja otsusta, mis keeles on selle tekst.
- eesti keeles
- lindude keeles
- läti keeles
- Võrdle kuuldut Cyrillus Kreegi lauluga „Sirisege, sirisege, sirbikesed“. Mida ühist märkad?
Rudolf Tobias. „Eks teie tea“
Laske sisse mardikesed. A. Läte
Aleksander Läte
Aleksander Läte (1860–1948) oli helilooja, koori- ja orkestrijuht. Ta tegutses ka muusikaarvustaja ja klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina.
Läte õppis Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni.
1900. aastal asutas Läte Tartus esimese eesti sümfooniaorkestri, korraldas sümfooniakontserte ning vokaalsümfooniliste suurteoste ettekandeid.
Tema loomingu põhiosa moodustavad ligi 200 koorilaulu ning ta on ka üks esimesi eesti soololaululoojaid.
Ostinato
Kiigelaul. M. Lüdig
Mihkel Lüdig
Mihkel Lüdig (1880–1958) oli Vändrast pärit organist, helilooja ja koorijuht. Tema tuntuim teos on koorilaul „Koit“, mida esitatakse laulupidude avaloona.
Mu Eestimaa. K. Türnpu
Konstantin Türnpu
Konstantin Türnpu (1865–1927) oli helilooja, koorijuht ja organist.
Tema koorilaulud põhinevad loodusluulel või kannavad isamaalist sõnumit. Loomingu hulka kuuluvad ka mõned soololaulud.
Türnpu töötas ka Tallinna Niguliste kiriku organistina ning oli silmapaistev koorijuht.
Mis helistikus see laul on?
- G-duuris
- D-duuris
- C-duuris
Leia laulust noodid, mille ees on juhuslik märk. Mis on nende nootide astmenimetused?
- cis
- dis
- fis
- gis
Mu rannikmaa. M. Saar
Mart Saar
Mart Saar (1882–1963) oli väga viljakas helilooja.
Tema looduslüürilise loomingu põhilise ja kõige rahvuslikuma osa moodustavad koorilaulud, mida on kokku üle 400. Tuntud on ka klaveriteosed.
Ta on kasutanud eesti vanemat rahvalaulu ja sellest lähtuvalt kujundanud oma isikupärase väljenduslaadi.
Rahvaviisid, mida ta oma teostes kasutas, kirjutas ta rahvalaulikutelt üles enamasti ise.
Muhumaa ja Virtsu väin. C. Kreek
Cyrillus Kreek
Cyrillus Kreek (1889–1962) oli pärit Läänemaalt.
Ta õppis orelit ja trombooni ning töötas Haapsalus muusikaõpetaja ja koorijuhina.
Tema küllaltki mahukast loomingust moodustavad väärtuslikema osa koorilaulud ja rahvaviiside töötlused.
Erilist huvi tundis Kreek vaimulike rahvalaulude vastu. Neid on ta kasutanud ka segakoorile ja sümfooniaorkestrile loodud suurteoses „Reekviem“.
Ostinato
Mis helistikus see laul on?
- F-duuris
- G-duuris
- C-duuris
Millised noodid moodustavad selle helistiku põhikolmkõla? Märgi need tähed.
Selles laulus koosnevad kolmkõlanootidest ...
- paaritud taktid.
- paarisarvulised taktid.
