Läbilõige eesti muusikast
Põlvkondade side
Alates Peterburi konservatooriumis hariduse saanud esimestest professionaalsetest heliloojatest kuni tänapäevani on meie muusikapilti kujundanud mitu põlvkonda komponiste.
Neil kõigil on omas ajas olnud oma roll ning paljude looming on veel praegustegi kuulajate jaoks värske ja elamuslik.
Peale juba käsitletud komponistide on nende hulgas kindlasti veel ka järgmised 20. sajandil tegutsenud heliloojad:
- Cyrillus Kreek
- Eduard Tubin
- Eino Tamberg
- Jaan Rääts
- Lepo Sumera
- Raimo Kangro
Tänapäev
Tänapäevastest noorema põlvkonna süvamuusika heliloojatest pakuvad muusikasõpradele meeldejäävaid elamusi näiteks sellised loojad:
- Helena Tulve
- Ülo Krigul
- Mirjam Tally
- Tõnu Kõrvits
- Jüri Reinvere
- Mari Vihmand
Hingestatud ja põnevat koorimuusikat on loonud:
- René Eespere
- Urmas Sisask
- Pärt Uusberg jt.
Selles peatükis toome välja kolm eesti heliloojat, kes on maailmas enim tuntud. Nende loometee oluline osa jääb eelmise sajandi teise poolde ja selle sajandi algusesse.
Arvo Pärt
Enim esitatud eesti helilooja maailmas
Arvo Pärdi (1935) teosed valmivad koostöös tuntud muusikute ja muusikakollektiividega. Tema looming on oluliselt mõjutanud paljusid eesti heliloojaid.
Pärdi muusikat on kasutatud üle 100 mängu- ja dokumentaalfilmi helindamisel.
2011. aastal valiti Arvo Pärt Eesti Teaduste Akadeemia esimeseks akadeemikuks muusika alal. Ta on ka paljude ülikoolide audoktor. Pärt on mainekate rahvusvaheliste festivalide külaline ning mõned neist on korraldatud spetsiaalselt tema muusika esitamiseks.
Loomingu ajalõigud
Varastel aastatel oli Pärt julge uuendaja ja tõi oma teostega eesti muusikasse kõik tähtsamad tänapäeva muusika loomise tehnikad.
Küpsel loomeperioodil välja kujunenud helikeel on enesessesüüvinud. Oma puhta ilu ja sügava vaimsusega puudutab Pärdi muusika paljusid.
Heliloojale tunnustust toonud teoste hulgas on kontsert kahele viiulile ja kammerorkestrile „Tabula rasa“, „Fratres“ kammeransamblile jt.
Helilooja viimaste aastakümnete loomingust moodustavad enamiku vokaalsed või vokaalinstrumentaalsed vaimuliku sisuga teosed: „Te Deum“, „Magnificat“, „Kanon Pokajanen“.
Kuula Arvo Pärdi klaveripala „Aliinale“.
- Vali rippmenüüst sobivad vasted.
Rütm | |
Tempo | |
Dünaamika | |
Meloodia |
„Credo“
Erkki-Sven Tüür
Oodatud kõigil lavadel
Erkki-Sven Tüür (1959) on suurt rahvusvahelist tunnustust pälvinud helilooja.
Tema tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ja jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Samuti on tal hea kontakt eesti muusikute ja muusikakollektiividega.
Üllatusi pakkuv kõlamaailm
Muusiku- ja heliloojateed alustas Tüür rock-ansamblis In Spe klahvpillimängija ja lauljana.
Süvamuusika loojana on Tüüri helikeel intensiivsete dünaamiliste liikumiste ja mitmekesise rütmikaga. Helilooja pöörab suurt tähelepanu kõlavärvidele. Tema muusika areng on loomulik ja sundimatu. Kuulates tekivad kujutluspildid omavahel ühendatud muusikalistest mäetippudest ja orgudest ning liikumisest ühelt teisele.
Tüüri loomingu põhiosa moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud sümfooniaid, mitu instrumentaalkontserti, kammerteoseid ja ooperi „Wallenberg“.
Kuula katkendit Erkki-Sven Tüüri palast „Arhitektoonika I“.
- Otsusta, millised pillid mängivad.
- Keelpillid
- Puhkpillid
- Klahvpillid
- Näppepillid
Tunnustatud meil ja mujal
Tüür on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor, ta on oma loomingu eest pälvinud mitmeid autasusid ning tema teoseid esitatakse sageli rahvusvahelistel muusikafestivalidel.
Veljo Tormis
Regilaulu ärataja
Veljo Tormis (1930–2017) võitis rahvusvahelise tunnustuse oma originaalse kooriloominguga. Vaevalt leidub koori, kes kontserdireisile, konkursile või festivalile sõites ei võtaks kavasse mõnd Tormise laulu.
Tormise ulatusliku kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Peale eesti rahvalaulu on ta kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste muusikat ja rahvaluulet: tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid.
Teostes saavad kokku vana ja uus: arhailine rahvaviis ja modernse muusika arendusvõtted.
Veljo Tormis on tegutsenud ka õppejõuna, teiste seas õppis tema juures kompositsiooni Arvo Pärt.
- Kuula kahte Tormise seatud kiigelaulu. Helilooja kasutab mõlemas laulus ühesugust kompositsioonilist võtet. Mis see on?
„Kiigel kartlik“ tsüklist „Kiigelaulud“
„Kiigelaulukuuiku kiigelaul“
- Külakiige hoo jäljendamine häälega
- Ainult kolmkõlanootide kasutamine
- Ainult naishäälte kasutamine
- Kuula tantsulaulu „Röntuška“. Kas laulu aluseks on vanem või uuem rahvalaul?
- vanem rahvalaul
- uuem rahvalaul
- Mille järgi sa otsustasid?
- Iga rida lauldakse kaks korda.
- Tekst on ühes rodus.
- Laulul on salmid ja refrään.
Ajalooline looming
Tema tuntumate teoste hulgas on kooritsüklid „Eesti kalendrilaulud“, „Unustatud rahvad“, kooristseen „Raua needmine“.
Kõrvuti kooriloominguga on Tormis kirjutanud ka kantaatballeti „Eesti ballaadid“, kammerooperi „Luigelend“ ja orkestrimuusikat.
Tema loodud on muusika mängufilmidele „Kevade“ ja „Suvi“.
Koostöö pärimusmuusikutega
Veljo Tormis oli alati oodatud külaline Viljandi pärimusmuusika festivalile.
Viimastel aastatel sidus heliloojat loominguline koostöö rock-ansambliga Metsatöll, kelle albumil „Raua needmine“ võib kuulda mitmeid Tormise laulude töötlusi.
Aastal 2018 tegid kummarduse Tormise loomingule eesti jazz-muusikud.
Rahvaviis kasutab heliloojat
Helilooja eesmärk on olnud säilitada rahvaviisi võimalikult ehedas vormis.
„Mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind,“ on Tormis öelnud rahvalaulu rolli kohta oma loomingus.
Muusikat nüüdisajast
Tõnu Kõrvits. „Kreegi vihik“ , 8. osa (katkend)
Tõnu Kõrvits. „Allikas“
Helena Tulve. „Sula“ (katkend)
Lepo Sumera. „Valss“ animafilmist „Kevadine kärbes“
Peeter Vähi. „Hõbedase kuu hääled“
Sven Grünberg. Teema telelavastusest „Wikmani poisid“
Margo Kõlar. „Marta juures“ muusikast filmile „Nimed marmortahvlil“
Urmas Sisask. „Heliseb väljadel“
Urmas Sisask. „Jõulutäht“ tsüklist „Tähistaevas“
Kuula siin toodud helinäiteid ja vasta küsimustele.
- Millise loo kuulamise oleksid tahtnud kohe lõpetada? Miks?
- Millist lugu või milliseid lugusid jäid huviga kuulama? Mis pälvis sinu tähelepanu?
- Milline lugu sobiks kõige paremini lõõgastumiseks?
- Milline lugu tõmbas käima?
- Kas selles valikus oli pala, mis võiks kuuluda sinu lemmiklugude hulka? Kui jah, siis milline?
