Rahvuslikkuse sümbol
Kutsumuse kannul
Heino Eller (1887–1970) on eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja.
Eller sündis muusikalembeses peres ja õppis lapsepõlves viiulimängu. Tartu reaalkoolis oli tema muusikaõpetaja helilooja Rudolf Tobias, kelle õhutusel hakkas tulevane helilooja mängima koolis tegutsenud keelpillikvartetis ja orkestris.
1907. aastal astus Heino Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi ta muusikaõpingud katkestama. Ta jätkas õpinguid Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas.
Tõeline kutsumus tõi ta aga 1913. aastal uuesti konservatooriumisse, kus seekord lõpetas muusikateooria ja kompositsiooni eriala. Õpingute ajal teenis ta elatist viiuldajana mitmes kino- ja teatriorkestris.
Lüüriline väljendusviis
Elleri muusika on enamasti lüürilise ja jutustava väljenduslaadiga. Kaunid meloodiad ja vaheldusrikas rütm teevad tema teosed värvikaks ja nauditavaks.
Eller ammutas tihti inspiratsiooni loodusest. Sageli on tema teemad loodud rahvaviiside eeskujul.
Tunnustatud muusikute õpetaja
Ligi 50 aastat tegutses Heino Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning hiljem Tallinna Konservatooriumis.
Ta oli väga tugev ja nõudlik pedagoog ning teenäitajaks nii mõnelegi tulevasele heliloojale või muusikateadlasele.
Tema õpilaste hulgas on palju tuntud heliloojaid: Eduard Tubin, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera, Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär jt.
1971. aastast kannab Tartu muusikakool Heino Elleri nime.
„Kodumaine viis“
„Männid“
Muusika pillidele
Kokku on Elleri loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost, oma vähesed soolo- ja koorilauludki lõi ta kõigepealt instrumentaalpaladena.
Arvukaima osa tema loomingust moodustavad klaverimuusika (umbes 200 teost) ja orkestrimuusika.
Tema tuntumad orkestriteosed on „Kodumaine viis“ ja „Koit“ ning klaverile kirjutatud „Kellad“, „Liblikas“ ja „13 klaveripala eesti motiividel“.
Kuula Heino Elleri klaveripala „Liblikas“.
- Püüa kuuldu põhjal seletada, mida tähendab, et Eller ammutas inspiratsiooni loodusest.
Heino Eller alustas muusikaõpinguid viiuliga, kuid õppis käevigastuse tõttu ümber heliloojaks. Mõtle, milliseid aineid tuleb tänapäeval omandada viiuldajana, milliseid heliloojana. Sikuta igasse rühma kolm nimetust.
- kammermuusikatunnid
- muusikaajalugu
- muusikateoste analüüs
- muusikapsühholoogia
- pillide tundmine
- orkestratsioon
- tänapäevased kompositsioonitehnikad
- viiulitunnid
- orkestripartiid ja konkursitreening
Kes oli teismelise Heino Elleri muusikaõpetajaks ja julgustajaks?
Mis ühendab Ellerit ja tema õpetajat?
- Mõlemal oli käevigastus.
- Mõlemad omandasid kõrghariduse Peterburi konservatooriumis.
- Neil ei ole midagi ühist.
