Läti

Laulva kõlaga keel

Rahvakultuur ja tavad

Ühised jooned

Eesti lõunanaaber on Läti Vabariik, mille ajalugu on olnud üsna sarnane meie omaga. Kultuure siduvaks lüliks oli väike soomeugri hõimurahvas liivlased, kelle muistne asuala paiknes Eesti ja Läti vahel.

Meie Kalevipoja tegelaskuju esineb ka Läti rahvuseeposes „Lāčplēsis“ (Karutapja): ta jääb alla võitluses Karutapjaga ning lepitakse kokku, et see heitlus peab jääma viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Laulu- ja tantsupeod

Lätlaste laulu- ja tantsupidude traditsioon on peaaegu sama vana kui meilgi.

Esimene üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias.

Läti koorimuusika on läbi aegade olnud kõrgel tasemel. Rahvusvaheliselt tunnustatud segakoor Latvija on sagedane külaline meiegi kontserdilavadel.

Tantsud ja pillid

Läti rahvatantsudest võib leida eesti tantsudega sarnaseid jooni. Tantsiti peamiselt pööripäevadega seotud pidustustel.

Vanemad rahvatantsud olid maagilise iseloomuga sõõrtantsud. Hiljem lisandusid rühma- ja paaristantsud.

Lätlaste üks armastatumaid rahvatantse on „Sudmalinas“ (Veskitants).

Lätis levinud rahvapillide hulgas on viiul, vilepillid, torupill ning sarnaselt enamiku meie naaberrahvastega ka kannel (kokle).

Üks huvitava kõlaga läti löökpill on trideksnis, mida mängiti laulude saateks pulmades.

Trideksnis

Läti noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik Riias (2010)

Jaaniaja liigolaulud

Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed.

Ülesehituselt on neil ühisjooni meie regilaulu ja soomlaste runoga. Suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud, viimaste hulka kuuluvad ka liigo- ehk jaanilaulud.

Jaanipäev on Lätis armastatuim püha ja liigolaule lauldakse nädal enne ja nädal pärast jaanipäeva. Iga värsirea lõpetab refräänsõna ligo.

Vähem levinud mitmehäälsete laulude üks iseloomulikumaid alaliike on nn burdoonlaulud, kus meloodiat esitavale solistile lauldakse kaasa ühte pikka saateheli (burdooni). Sellised laulud olid eriti populaarsed Kurzemes ja Latgales.

Seotud sisu

Läti muusika maailmas

Klassikaline muusika

Läti tuntumad professionaalsed heliloojad on Alfred Kalninš, Imants Kalninš, Raimonds Pauls, Peteris Vasks jt.

Lätist on pärit metsospran Elīna Garanča ning viiuldajad Baiba Skride ja Gidon Kremer.

Raimonds Pauls. „Hällilaul“ (katkend)

Tartu Poistekoor, Urmas Taniloo (orel), dir Uno Uiga

Renārs Kaupers. „My Star“ (katkend)

Ansambel Brainstorm

Kergemuusika

Läti popartistidest ja ansamblitest on Eesti publikule hästi tuntud Renārs Kaupers ja Brainstorm, kes saavutasid 2000. aastal Eurovisioni lauluvõistlusel lauluga „My Star“ kolmanda koha.

Kaupers kirjutas ka kaks laulu 2011. aastal kinno jõudnud Eesti animafilmile „Lotte ja kuukivi saladus“.

Maailmas on tuntust kogunud ka muusika- ja kultuurifestival Positivus, mida peetakse iga aasta juulikuus Salatsis.