Aastatuhandete-vanune pärimus
Visa rahvakild
Saamid elavad Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas ning Vene aladele jääval Koola poolsaarel. (Neid on nimetatud ka laplasteks, kuid sissetungijate ja kolonialistide kasutusele võetud nimetus on saamide jaoks halvustava tähendusega.)
Põline kultuur
Saamide keelt ja kultuuri on mõjutanud neid valitsenud riigid. Tänapäeval on selle rahvakillu õiguste laiendamine toimunud tänu nende eneste aktiivsele tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Saami keelt saab õppida koolides, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst.
Saamidel on rikas kultuuripärand. Praegugi tehakse iga päev käsitööd, lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid.
Saami kultuur on tihedalt seotud loodusega, nende igapäevaseks tegevuseks on kalapüük ja põhjapõdrakasvatus.
Saamid on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas.
Miks saab saamide kohta öelda, et nad on rahvus ilma riigita?
- Saamidel on presidendi asemel pealik.
- Saamid ei kuulu Euroopa Liitu.
- Saamide asuala ulatub üle mitme riigi piiri.
Miks ei sobi kasutada sõnu „neeger“ ja „laplane“?
- Nendel sõnadel pole midagi viga.
- Mõlemad sõnad viitavad üldisemalt mingile põlisrahvale.
- Mõlemad nimetused on tulnud kolonialistide kaudu ning neil on solvav alatoon.
Miks peab saama koolides saami keelt õppida?
- Silmaringi arendamiseks.
- Keele ja pärimuse hoidmiseks ning edasiandmiseks.
- Kuna muid võõrkeeli pole võimalik õpetada.
Joig
Saami laul
Joiguma tähendab laulu teel kedagi või midagi kirjeldama. Saamid ütlevad, et nad joiuvad inimese, tundru või järve, mitte ei laula nendest. Meloodia, rütm, sõnad ja hääletoon ongi see inimene või olend, see on kellegi või millegi pilt.
Joiul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtuse, paiga, puu, kivi, looma või inimesega.
Saam võib laulda kõigest, mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu, tihti matkitakse loomade või lindude häälitsusi, tuule vihinat või lauldakse lihtsalt tähenduseta silpidel. Joiud on aeglased ja ilma saateta, lauldakse nn kõrihäälega.
Nii nagu muu pärimusmuusika, on ka joiud leidnud oma koha tänapäevases muusikaelus ning andnud ainest uute muusikateoste loomiseks.
Pillidest on enam levinud võrutrumm, mida mängisid šamaanid ja mille kujutis on ka saamide lipul.
Mari Boine
Põhja-Norras sündinud saamitar Mari Boine on tuntud vanade joigude ning jazz- ja rock-muusika osava kokkusulatajana.
Kuula Mari Boine laulu „Sáráhka viina“.
- Millele tuginedes saame öelda, et selles loos on saami joig sulatatud kokku teise muusikastiiliga? Märgi sobivad sõnad.
- Boine laulmisviis on:
- Laulule on lisatud aga
- Joiule ebatavaliselt on selles laulus olulisel kohal
- Laul kõlab seetõttu
Seppo „Paroni“ Paakkunainen. „Talvitunturin joikka“ (katkend)
Märgi ära kõik saami joiule iseloomulikud tunnused.
- Joig on lauldud koht, inimene või olend.
- Joiul on salmid ja refrään.
- Joiu sõnad pärinevad uuemast rahvaluulest.
- Joig võib koosneda üksnes loodushäältest ja tähenduseta silpidest.
- Joigu saadetakse enamasti kandlel.
- Joiutakse ilma saateta.
- Joiud on aeglased.
- Joigudes on rütm olulisel kohal.
- Saami šamaanid mängivad võrutrummi.
- Saami šamaanid mängivad bongot.
Saami neiu
Kuula ja laula laulu „Saami neiu“.
Harjuta laulmist muusika saatel.
- Mängi meetrumit kaasa võrutrummil. Rõhuta esimest lööki. Jälgi taktimõõdu muutumist.
